„TV 10 olümpiastardi” raames kolm hooaega tagasi loodud loengusari „TV 10 olümpiastarti koolitab” on viimasel aastal tuule tiibadesse saanud – laienenud on osalejate ja läbiviijate ring, praktilistest näpunäidest on abi juba koolitusjärgsetel võistlustel.

„Alates möödunud hoojast käivad koolitustel treenerid koos õpilasetega, samuti on lisandunud päris palju üldhariduskoolide kehalise kasvatuse õpetajaid, kes koguvad nippe koolitundideks,” rääkis koolituse projektijuht Mariken Puks.

Üks populaarsemaid koolitusi oli teibapäev, kus 55 huvilist õppisid kapriisse ala nüanse Erki Noole, Art Arvisto, Hendrik Lindepuu, Huko Linnase ning Hennit Küppase käe all.

Väga põhjalikult on teivashüppe õpetamise alused endale selgeks teinud varem Jõgevamaal Laiusel, nüüd Tartu ülikooli akadeemilises spordiklubis lapsi treeniv Hendrik Lindepuu, kes jagas tarkusi ka teibapäeval.

„Kõige tähtsam on käia regulaarselt treeningul, pidev ja katkematu harjutusprotsess tagab arengu ja head tulemused,” kinnitas Lindepuu. „Teivashüpe nõuab suurt keskendumist, seda ei saa teha uisapäisa, sest vigastuse oht on suur. Igaks katseks pead olema maksimaalselt keskendunud,” lisas Lindepuu, keda spordikaugem kultuurihuviline tunneb mitmete kaalukate auhindadega pärjatud poola keele tõlkija, näitekirjaniku ja luuletajana.

Lindepuu sõnul teab ta noori, kes on pärast teibapäeva isiklikke rekordeid parandanud. „Ega saa väita, et vaid koolituselt saadud tarkused aitasid edasi liikuda, kuid positiivse tõuke annab see kindlasti,” lisas ta. Kaalukas roll oli mängida ka olümpiavõitja Noolel, keda noored kuulasid särasilmil. Kuid ega päev vaid teoreetilise jutu kuulamiseks kulunud, viide gruppi jagatud lapsed osalesid ka rühmatreeningutel.

Õpetus õigest rühist

13-aastane Reena Koll on osalenud kolmel koolitusel. „Kõik üritused on olnud väga asjalikud, väga meeldis teibapäev,” sõnas Koll, kes on ise hüpanud 2.85. Samuti naudib neiu 600 meetri jooksu ja kaugushüpet. „Kindlasti oleksin veel huvitatud kõrgushüppe koolitusest, sest see ala ei tule mul eriti hästi välja,” rääkis Hendrik Lindepuu õpilane. Samuti kutsus Koll kõiki eakaaslasi osalema, sest igast koolitusest koguneb ikka paar tarkusetera, mida hiljem treeningtöös kasutada.

Koolitussarja lektorite-õpetajate seas on teisigi tunnustatud treenereid: Uno Ojand, Kersti Viru, Heiko Väät, Taivo ja Anne Mägi, Tiina Torop.

Järjest enam tuntakse huvi, kuidas vältida rühihäiretest tekkivaid vigastusi, seetõttu on populaarne ka Kaja Hermlini kehakool. „Olin ise õpetaja, tean, kui palju on rühivigadega lapsi,” tõdes Mariken Puks.

„Seetõttu mind rõõmustabki treenerite-õpetajate huvi antud teema vastu – ühel koolitusel oligi nii, et Hermlin vaatas kõik osalejad üle ja pakkus lahendusi, kuidas rühti hoida või see korda saada,” lisas Puks.

Koolitussari, mida toetab kultuurkapital, jätkub sügisel heite-tõuketreeninguga hallis.


10 olümpiastarti 2009. aasta kokkuvõte

Suured koolid

1. Rakvere reaalgümnaasium 49 244

2. Võru kesklinna gümnaasium 47 904

3. Elva gümnaasium 46 377

4. Valga gümnaasium 46 119

5. Põlva ühisgümnaasium 45 799

6. Kuusalu keskkool 41 214

7. Jõgeva gümnaasium 40 868

8. Tallinna saksa gümnaasium 40 344

9. Viljandi maagümnaasium 40 236

10. Võru Kreutzwaldi gümnaasium 40130

11. Antsla gümnaasium 38666

12. Carl Robert Jakobsoni gümnaasium 37382

13. Saue gümnaasium 33174

Väikesed koolid

1. Rannu keskkool 42 802

2. Koeru keskkool 42 643

3. Parksepa keskkool 39 841

4. Vana-Vigala põhikool 39 249

5. Avinurme keskkool 38 371

6. Käina gümnaasium 35 810

7. Turba gümnaasium 19 124