32 kanget, kes asuvad heitlusse maailma ihaldatuima karika pärast
A-grupp
LAV
Finaalturniiril kolmandat korda
Bafana Bafana ehk Poisid, nagu kõlab LAV-i meeskonna kodune hüüdnimi, peavad korraldajamaa kastanid tulest välja tooma. Alagrupist edasi pääsemine on aga üliraske ülesanne, sest heidelda tuleb kahe eksmaailmameistri ning tugeva Mehhikoga. Koondise peatreeneripingil istub teenekas brasiillane Carlos Alberto Parreira, kes viis oma kodumaa meeskonna 1994. aastal maailmameistriks ja neli aastat tagasi veerandfinaali.
Mehhiko
Finaalturniiril 14. korda, veerandfinalist 1970 ja 1986
Ajalugu räägib selget keelt – finaalturniiride sage külaline Mehhiko piirdub tavaliselt keskpärase esinemisega. Näiteks viimasel neljal korral on mehhiklased alagrupist edasi pääsenud, aga kohe kaheksandikfinaalis komistanud. Ühes statistilises näitajas kuulub Mehhiko siiski kõige suuremate sekka, moodustades koos Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaaga neliku, kes on saanud MM-finaalturniiri võõrustada koguni kahel korral.
Uruguay
Finaalturniiril 11. korda, maailmameister 1930 ja 1950, poolfinalist 1954 ja 1970
MM-turniiride algusaastatel ühe juhtiva vutimaana hiilanud uruguaylaste jalgpallilugu kaunistavad kaks tiitlivõitu, millest teine on eriti tähelepanuväärne. 1950. aastal alistasid nad vutipühamus Maracana staadionil ligi 200 000 pealtvaataja ees Brasiilia 2:1, röövides kohvimaa meeskonnalt kodusel MM-il kindlana paistnud Kuldse Jumalanna trofee. Lisaks kahele MM-tiitlile on Urugay tulnud ka kaks korda olümpiaturniiri võitjaks (1924 ja 1928), mida peeti toona maailma tähtsaimaks võistluseks.
Prantsusmaa
Finaalturniiril 13. korda, maailmameister 1998, finalist 2006, kolmas koht 1958 ja 1986
Prantsusmaa on Argentina kõrval teine meeskond, kes on suutnud triumfeerida kolmel FIFA poolt tunnustatud suurturniiril: MM-il, konföderatsioonide karikavõistlustel ja olümpiamängudel. Lisaks on mõlemad tulnud ka oma maailmajao meistriks. Pärast 1998. aasta MM-i ja 2000. aasta EM-i võitmist on Prantsusmaa koondis esinenud heitlikult – näiteks 2002. aasta MM-il ning 2008. aasta EM-il ei pääsetud isegi alagrupist edasi! Kuid neli suve tagasi Saksamaal peetud MM-il suutsid prantslased rühkida finaali, mida julgesid neilt oodata vähesed.
B-grupp
Argentina
Finaalturniiril 15. korda, maailmameister 1978 ja 1986, finalist 1930 ja 1990
Lõuna-Ameerika hiid on vutiajaloo üks edukamaid koondisi, Argentina praegune peatreener Diego Maradona kuulus mängijana kõigi aegade väljapaistvaimate pallurite esiritta. Kuigi argentiinlaste rivistuses jookseb LAV-is väljakule ka tänapäeva maailma parim vutimees Lionel Messi, on meeskonna suurim staar loomulikult Maradona. Paha poiss, kelle karjääri „ehivad” narkoprobleemid, dopingu- ja kõikvõimalikud muud skandaalid ning muidugi ka 1986. aasta MM-i veerandfinaalis Inglismaale „jumala käega” löödud värav, sai finaalturniiri eel kõvasti kriitikat koondise koostamise tõttu. Paljud tipud kõrvale heitnud Maradona koostas meeskonna unenäo põhjal, irvitavad tema kritiseerijad.
Nigeeria
Finaalturniiril neljandat korda, kaheksandikfinalist 1994 ja 1998
Endine Rootsi koondise peatreener Lars Lagerbäck seisab silmitsi ülesandega, millega tema eelkäijad pole varasematel finaalturniiridel (1994, 1998 ja 2002) hakkama saanud – pigistada meeskonnast välja kogu potentsiaal. Ikka ja jälle on nigeerlasi peetud võimelisteks jõudma vähemalt veerandfinaali, aga 1994. aastal kustutas nende lootused pääseda kaheksa parema sekka Itaalia ja neli aastat hiljem Taani. Aafriklaste alatine probleem on see, et paarile suurepärasele etteastele võib järgneda üks väga vilets mäng.
Lõuna-Korea
Finaalturniiril kaheksandat korda, neljas koht 2002
Lõunakorealased pallivad finaalturniiril juba seitsmendat korda järjest, olles selle näitajaga kindlalt stabiilseim jalgpallimaa Aasias. Riigi vutiajaloo suurimaks saavutuseks on koos Jaapaniga kahasse korraldatud 2002. aasta MM-i neljas koht, mis on üldse läbi aegade Aasia koondiste parim saavutus finaalturniiridel. Hollandlase Guus Hiddinki juhendamisel poolfinaali tüürinud ja kogu riigis erakordse vutibuumi vallandanud Lõuna-Korea meeskond alistas teel nii kaugele muu hulgas Portugali, Itaalia ja Hispaania. Ülejäänud MM-idel on korealased pidanud piirduma alagrupimängudega.
Kreeka
Finaalturniiril teist korda
Alles 1994. aastal MM-finaalturniiril debüteerinud Kreeka jalgpalliajaloo vaieldamatuks tipphetkeks on kuue suve tagune Euroopa meistri tiitel. 2001. aastast meeskonda juhendava sakslasest peatreeneri Otto Rehhageli juhtimisel sepistati Portugalis peetud EM-il tänu raudsele distsipliinile ja vastaseid uinutavale mängujoonisele tõeline Kreeka ime. Kuna kreeklaste 1994. aasta MM-i mälestused on totaalselt teistsuguse varjundiga – toona USA-s kaotati kõik kolm alagrupimängu väravate suhtega 0:10, mis on finaalturniiride ajaloos üks viletsamaid näitajaid –, loodavad meeskonna fännid nüüd lõpuks MM-ilgi väravate- ja võiduarve avamist.
C-grupp
Inglismaa
Finaalturniiril 13. korda, maailmameister 1966, neljas koht 1990
Inglismaa alagrupivastaseid peetakse Kolme Lõvi hüüdnime kandvale meeskonnale kergeks saagiks, seetõttu on brittidel kaheksandikfinaali mittepääsemist raske millegagi välja vabandada. Huvitav mõõduvõtt seisab inglastel ees USA-ga – selles duellis loodetakse vältida 60 aastat tagasi juhtunut. Nimelt kaotas Inglismaa oma esimesel finaalturniiril 1950. aastal Brasiilias alagrupimängus üllatuslikult USA-le 0:1. Üks inglise ajaleht, kes arvas, et 0:1 ei saa kuidagi olla õige tulemus, trükkis skooriks ära hoopis inglaste 10:1 võidu.
USA
Finaalturniiril üheksandat korda, kolmas koht 1930
Kuigi USA-d ei peeta suureks jalgpalliriigiks, pole ameeriklased tegelikult kunagi langenud FIFA edetabelis 35. kohast allapoole ning neli aastat tagasi aprillis hoiti koguni maailma neljanda meeskonna positsiooni. Lõuna-Aafrika on neile mängupaigana õnne toonud aga vaid aasta tagasi, kui nad jõudsid konföderatsioonide karikasarja finaalturniiril finaali, kus asusid Brasiilia vastu 2:0 juhtima, enne kui sambamaa pojad siiski kolm palli nende väravasse lõid.
Alžeeria
Finaalturniiril kolmandat korda
Alžeeria pidi finaalturniirile pääsemiseks alistama ühe oma vihasema vastase, Egiptuse. Valikturniiril sattusid nad ühte alagruppi ning lõpetasid täpselt ühesuguse punktisumma ja väravate suhtega. Seega tuli edasipääseja selgitada – nagu 1990. aasta MM-i valiksarjaski – ühes omavahelises play-off-mängus. Nagu ka 20 aastat tagasi, puhkes seegi kord play-off-matšist korralik lahing, mille järellainetust oli tunda isegi riikide diplomaatilistes suhetes.
D-grupp
Sloveenia
Finaalturniiril teist korda
Sloveenia 23-liikmelisest MM-meeskonnast mängib vaid üks pallur tõeliselt suures ja kuulsas klubis, kuid temagi (20-aastane poolkaitsja Rene Krhin) on Milano Interis esialgu pingipoiss. Pärast legendaarse Zlatko Zahovici vihapurset 2002. aasta MM-il, kui pingile vahetatud väravakütt lubas treeneri koos maja ja tema perekonnaga ühes tükis „ära osta”, on sloveenid panustanud ühe särava staari asemel tugevale meeskonnamängule. Nagu näha, õnnestunult.
Saksamaa
Finaalturniiril 17. korda, maailmameister 1954, 1974 ja 1990, finalist 1966, 1982, 1986 ja 1990.
Saksamaa kuulub kõikvõimalikes MM-i edetabelites esirinda – tavaliselt raudse mängudistsipliiniga hiilgav koondis on koguni seitse korda jõudnud finaali ja lisaks võitnud kolmel korral pronksmedali. Sakslaste MM-i tiitlitest on kõige magusam arvatavasti 1954. aasta triumf, kui finaalis alistati Ungari 3:2. Madjarid polnud kaotanud 32 mängu järjest, ka alagrupiturniiril jäi omavahelises kohtumises peale Ungari 8:3. Sakslaste toonast edu kutsuti Berni imeks (Das Wunder von Bern).
Austraalia
Finaalturniiril kolmandat korda, kaheksandikfinalist 2006
Austraallased pole küll sagedased finaalturniiril osalejad, kuid huvi jalgpallimängu vastu on Rohelisel Mandril väga suur. Nelja aasta eest, kuid Austraalia pidas valiksarjas otsustavat play-off-mängu Uruguayga, jälgis seda telerist 3,4 miljonit vaatajat, mis oli SBS networki läbi aegade suurim auditoorium. Samuti hõivas see kohtumine tol hetkel viie viimase aasta Austraalia telekanalite vaadatavuse edetabelis kolmanda koha.
Ghana
Finaalturniiril teist korda, kaheksandikfinalist 2006
Ghanalased pälvisid enne MM-i tähelepanu. Esiteks jäi vigastuse tõttu eemale nende tähtmängija Michael Essien. Teiseks oluliseks nimeks tõusis Kevin-Prince Boateng – Saksamaal sündinud mees, kes veel alla 21-aastaste koondises mängis Saksamaa lipu all. Hiljem otsustas ta aga erimeelsuste tõttu sakslaste peatreeneri Joachim Löwiga siduda oma tuleviku Ghanaga. Et kirgi veel üles kütta – just Boatengi vea tõttu sai Inglismaa karikafinaalis vigastada Saksamaa koondise kapten Michael Ballack, kes peab MM-i vahele jätma.
E-grupp
Serbia
Finaalturniiril kolmandat korda, kaheksandikfinalist 1998
Jugoslaavia, mille koosseisu kuulus omal ajal ka Serbia, oli finaalturniiridel sage külaline, mängides seal kokku kaheksa korda ning saavutades 1930. ja 1962. aastal neljanda koha. Valikturniiril võitis kindlalt mänginud Serbia Prantsusmaa ees alagrupi ja teenis otsepääsme LAV-i. Serbia meeskonna suurimaks miinuseks peetakse seda, et nad ei ole Jugoslaavia lagunemise järel suutnud alistada ühtegi jalgpallimaailma tõelist suurust – ka valikturniiril ei suudetud prantslasi võita.
Kamerun
Finaalturniiril kuuendat korda, veerandfinalist 1990
Kameruni meeskonnas mängis kokku kolmel ja viimati 1994. aasta finaalturniiril legendaarne Roger Milla, kes on seniajani kõige vanem osaleja. 1994. aastal USA-s peetud MM-il märgiti Milla vanuseks kohtumises Venemaaga 42 aastat ja 39 päeva. 2002. aastal jäi Kameruni ja Saksamaa mäng aga ajalukku rohkete kollaste kaartide tõttu: kohtunik andis 16 kollast kaarti, mõlemale poolele kaheksa. Lõpuks pidid kaks meest punaste kaartide tõttu ka väljakult lahkuma.
Holland
Finaalturniiril üheksandat korda, finalist 1974 ja 1978
Holland, eesotsas oma mängujuhi Johan Cruijffi ja peatreeneri Rinus Michelsiga tutvustas maailmale „totaalset jalgpalli”. Esmalt hakkas seda loovat mängujoonist seitsmekümnendatel aastatel viljelema Amsterdami Ajax, hiljem aga kogu Hollandi koondis. Totaalse jalgpalli puhul koosnes meeskond mitmekülgsete oskustega palluritest, kes suutsid vajadusel mängida erinevatel positsioonidel. Totaalse jalgpalli tulemusena jõudis Holland nii 1974. kui ka 1978. aastal MM-i finaali, kus kohtus võõrustajate esindusega. Esmalt kaotati 1:2 Saksamaa LV-le ja teisel korral 1:3 Argentinale.
Taani
Finaalturniiril neljandat korda, veerandfinalist 1998
2006. aastal, kui Taani jalgpall tähistas sajandat sünnipäeva, valiti riigi läbi aegade parim vutimees. Tiitli võitis ülekaalukalt, 58 protsendi häältega Michael Laudrup, kes teenis viis Hispaania meistri tiitlit, neist neli Barcelona ja ühe Madridi Reali võistkonnas, lisaks tuli Itaalia ja Hollandi meistriks. Taani 1992. aasta üllatuslikust triumfist EM-il ta aga osa ei saanud, sest otsustas tülide tõttu peatreener Richard Møller Nielseniga koondisest lahkuda.
F-grupp
Jaapan
Finaalturniiril neljandat korda, kaheksandikfinalist 2002
Jaapanis on jalgpall laiemad mõõtmed saanud alles paarikümnel viimasel aastal. Põhjus on väga proosaline – riigis ei olnud varem professionaalset jalgpalliliigat. Kui see lõpuks 1991. aastal loodi, hakkas ala kohes ka populaarsust võitma. 1994. aasta finaalturniirilt jäid jaapanlased veel napilt eemale, kuid neli aastat hiljem debüteerisid MM-il ja pärast seda pole tõusva päikese maa pojad enam finaalturniirilt puudunud.
G-grupp
Itaalia
Finaalturniiril 17. korda, maailmameister 1934, 1938, 1982 ja 2006, finalist 1970 ja 1994.
Tiitlikaitsja Itaalia tähistas mais koondise kogunemise sajandat aastapäeva – 15. mail 1910 alistas Itaalia Prantsusmaa 6:2. Mängu lõpus viskasid pealtvaatajad pallureile sigaretipakke, mis olid auhinnaks hea esinemise eest. Esimese tähtsa medali, pronksise võitsid itaallased juba 1928. aasta Amsterdami olümpialt. 1934. ja 1938. aastal võideti treener Vittorio Pozzo ja pallivõlur Giuseppe Meazza juhtimisel MM-tiitel. Neli aastat tagasi peetud MM-finaalis Prantsusmaaga lõi laineid Marco Materazzi ja Zinedine Zidane’i kemplus, mis päädis Zidane’i punase kaardiga.
Uus-Meremaa
Finaalturniiril teist korda
Uus-Meremaa meeskonnast rääkides küsitakse, kuidas nad küll
MM-ile pääsesid. FIFA edetabelis hoiavad nad 78. kohta, finaalturniiril osalejatest on tagapool vaid Lõuna-Aafrika Vabariik (83.) ja Põhja-Korea (105.). Kuna esimene neist on korraldaja ja teine lihtsalt salapärane riik, kes lisab MM-ile vürtsi, saabki küsimusterahe enda kaela kõige sagedamini Fidži-, Vanuatu- ja Tahiti-suguste meeskondadega mängiv Uus-Meremaa. Ent 1982. aastal, kui Uus-Meremaa seni ainsal korral finaalturniiril üles astus ja kõik kolm alagrupimängu kaotas, said jalgpalluritest kodumaal tehtud mehed. Üks selleaegse tiimi liige, Ricky Herbert, on praegu Uus-Meremaa peatreener.
Paraguay
Finaalturniiril kaheksandat korda, kaheksandikfinalist 1986, 1998 ja 2002
Paraguay koondise liikmed mängivad klubijalgpalli väga tugevates liigades, seejuures on nende kogemused, suunised ja mängustiil väga erinevad. 23 koondislast mängivad kokku kümne eri riigi meistrivõistlustel. Neli meest pallivad Mehhikos, Inglismaal ja koduliigas, kolm Saksamaal ja Argentinas, lisaks üks Hispaanias, Colombias, Brasiilias, Portugalis ja Itaalias.
Slovakkia
Finaalturniiri debütant
Tšehhoslovakkia, mille koosseisu slovakid kunagi kaua kuulusid, pääses nii 1934. kui ka 1962. aasta
MM-il finaali. Slovakkia koondis mängis oma esimese ametliku kohtumise 27. augustil 1939. aastal, alistades Teise maailmasõja eelõhtul Saksamaa 2:0. Uus ajajärk Slovakkia jalgpallis algas samuti võiduga – 1994. aasta 2. veebruaril alistati Araabia Ühendemiraadid 1:0. Nüüd on riik end esmakordselt võidelnud iseseisvana MM-finaalturniirile. Mida on seekord oodata?
H-grupp
Brasiilia
Finaalturniiril 19. korda, maailmameister 1958, 1962, 1970, 1994 ja 2002, finalist 1950 ja 1998
Ainus koondis, kes on osalenud kõigil senistel MM-finaalturniiridel. Sageli edu nautinud brasiillaste üks häbiväärsemaid etteasteid MM-il oli neli aastat tagasi, kui Prantsusmaa nad veerandfinaalis auti lõi. Meedia avaldas fotosid kaitsjast Roberto Carlosest, kes sidus samal ajal saapapaelu kinni, kui Thierry Henry palliga värava poole liikus. Vutikuningas Pele süüdistas kehvas esinemises peatreener Carlos Alberto Parreirat ja superstaar Ronaldinhot. Sel aastal patusest kolmikust kedagi enam meeskonnas pole.
Portugal
Finaalturniiril viiendat korda, kolmas koht 1966, neljas koht 2006
Portugali meeskonnas on mitmeid esimese järgu staare – Pepe, Deco ja Naniga eesotsas. Kuid tegelikult räägitakse Portugaliga seoses ikka vaid ühest ja ainsast mängijast: 25-aastasest kaptenist, üheks maailma andekamaks jalgpalluriks peetavast Cristiano Ronaldost. Praeguse hetke maailma kalleim vutimees ei löönud valikmängudes ühtegi väravat ning portugallaste jaoks on see juba iseenesest paras tragöödia. Ronaldo ise on põuaperioodi kommenteerinud tähendusrikkalt: „Hoidsin end finaalturniiriks!”
Elevandiluurannik
Finaalturniiril teist korda
Kuigi meeskonda kuulub ka pärast superstaari Didier Drogba vigastada saamist mitmeid tuntud tegijaid (Salomon Kalou, vennad Kolo ja Yaya Toure), on selle kuulsaim liige ilmselt hoopis peatreener Sven-Göran Eriksson. Blond rootslane, kes vedas viis aastat Inglismaa meeskonda, kuid viimati ebaõnnestus Mehhiko koondise lootsi kohal, peab nüüd katsuma Elevandiluuranniku surmagrupist eluga välja tüürida.
Põhja-Korea
Finaalturniiril teist korda, veerandfinalist 1966
Padukommunistliku diktatuuririigi koondis on kolmandiku osas kokku pandud välispõhjakorealastest, kes on sündinud ja elanud Jaapanis ning käinud Põhja-Koreas vaid palli mängimas. Väiksed lootused, mis Põhja-Koreal võisid MM-il üldse olla, nulliti ilmselt täielikult sattumisega surmagruppi. Kuid vähemalt ühes võivad pallurid kindlad olla – kui kaotatakse ka kõik kolm mängu, ei tule vähemalt kodupubliku ees silmi häbist maha lüüa. Põhja-Korea liidri Kim Jong-ili käsul ei kanta MM-i mänge otsepildis kohalikus televisioonis üle – ka Põhja-Korea esitustest saab videokorduses näha vaid võidumänge...
Hispaania
Finaalturniiril 13. korda, neljas koht 1950
Igavesed ebaõnnestujad hispaanlased on esmakordselt kõigi aastate jooksul endalt raputanud halva mainega hüüdnime ja kannavad valitsevate Euroopa meistritena MM-turniiri eel täie õigusega ühe suursoosiku rasket koormat. 2007. aasta veebruarikuust alates on Hispaania pidanud 45 mängu ning kaotanud neist kohtumistest vaid ühe. Nende saagiks on sõprusmängudes langenud nii Argentina, Inglismaa kui ka Prantsusmaa koondis. Meeskond koosneb vaid esimese järgu staaridest. Nad näivad võitmatud!
Tšiili
Finaalturniiril kaheksandat korda, kolmas koht 1962
Arvestades Lõuna-Ameerika tsooni valikgrupi tugevust ja seal mängivate staaride paraadi, on ehk üllatav, et selle valikgrupi suurim väravakütt on enamikule eurooplastele ilmselt suhteliselt tundmatu nimi: tšiillane Humberto Suazo. Brasiilia järel valiksarjast teisena edasi pääsenud Tšiili meeskond on näidanud muljet avaldavat mänguvormi ja motiveeritust – paraku pani nende ettevalmistusele paraja paugu kevadine Tšiili maavärin, mis sundis ära jätma kõik märtsikuised sõprusmängud.
Šveits
Finaalturniiril üheksandat korda, veerandfinalist 1934, 1938 ja 1954
Šveitsi rahvas juubeldas maruliselt meeskonna pääsu üle finaalturniirile – eriti arvestades tõsiasja, et Šveits võitis valikgrupi 2004. aasta Euroopa meistri Kreeka ees. Kellademaa pojad peavad edasipääsu eest kaudselt aga tänama pisiriiki Luksemburgi, kelle ootamatu 2:1 võit šveitslaste üle nende omas kodus teises alagrupimängus šokeeris koondist sedavõrd, et pärast seda pigistati endast kõik välja ega antud enam ühtki mängu käest. Koondise eesotsas seisab üks Euroopa paremaid treenereid, sakslane Ottmar Hitzfeld.
Honduras
Finaalturniiril teist korda
Hondurase jõudmine MM-ile on ilmselt üks dramaatilisemaid viimaste sekundite edasipääsusid valikturniiride ajaloos. Põhja- ja Kesk-Ameerika tsooni valikmängude viimasel päeval pidi Honduras edasipääsuks oma vastast El Salvadori võitma ning lootma, et USA ei kaota Costa Ricale. Honduras võitiski 1:0. Samal ajal juhtis aga Costa Rica duellis ameeriklastega ühe väravaga. Mängu lõpusekundeil lõi USA siiski viigivärava, aidates Hondurase teist korda ajaloos finaalturniirile.
