Kohilas toimunud BIG-i Kuldliiga avaetapil käis meeste odaviskes väga tihe rebimine: enne viimast viskevooru juhtis Marko Jänes 77.53-ga, teine oli Risto Mätas 76.77-ga ja alles kolmas Mihkel Kukk 75.88-ga.

“See seis aitas kõvasti. Mõtlesin, et mis kurat! Ja võtsin end viimaseks katseks maksimaalselt kokku,” meenutas 24-aastane Kukk, kes alles mullu kerkis Eesti parimate odaviskajate sekka. Ent oda läks veidi vildakalt lendu ja kuna ka Kohila publiku aplaus jäi vaoshoituks, siis tundus piigimehele, et võit jääb seekord koju viimata.

“Kartsin, et hea vise läks kaotsi. Arvasin, et vise oli umbes 77 meetrit,” sõnas Kukk. Seda suurem oli Kuke rõõm, kui ta nägi tabloolt tulemust: 80.99! “Kes on ikka 80 meetrit visanud, see on juba odamees,” muheles Jõgevalt sporditeed alustanud Kukk.

Nüüd on ta sihiks stabiilsuse leidmine. “Tehnika pole paigas, eriti hoojooks,” kommenteeris Kukk. “Uskusin, et olen 80 meetriks võimeline, aga see vise võib tulla, võib mitte tulla. Vaja on võistluste keskmist stabiilsust tõsta.”

Milline on sinu sõnum 87.83-ga Eesti odaviske rekordit haldavale Andrus Värnikule? “Tulgu võistlema! Ta annab igale võistlusele vürtsi juurde,” leidis Kukk. Värnik pidi osalema reedel Saksamaal Dessaus toimuval jõuproovil, kuid loobus sellest. Eilsel treeningul ei kandunud ükski

Värniku poolt õhku paisatud oda üle 70 meetri. Morni ilmega endine maailmameister pidas nõu oma abilise Uku Lillega ja otsustas harjutuskorra äkitselt katkestada. Värniku mänedzŠeri Aivar Karotamme sõnul ei tunne atleet ennast hästi ja tõenäoliselt loobub ta ka 6. juunil Oslos toimuvast rahvusvahelisest kuldliiga etapist.

Kuna endiselt ei ole ükski Eesti odaviskaja küündinud Pekingi olümpia A-normini (81.80), siis praegu hoiab sõidupiletit enda käes Kukk, kes on kahel korral jagu saanud B-normist (77.80).

Meeste kuulitõukes jäi 19.71-ga võidutsenud Taavi Peetrel olümpianormist vajaka vaid üheksa sentimeetrit. Viimase võimaluseni vihaselt üritanud Peetre laiutas pärast viimast katset käsi – no ei saa aru, milles asi!

Peetre kogub rammu

“Väheke jäi napp allajäämine olümpianormile mind närima, aga mitte väga. Praegu mul polegi palju varu,” selgitas hooaja alguses 19 meetri joonega maadelnud Hiiumaa vägilane. Kui jõu poolest ei kaota Peetre oma parimatele päevadele palju, siis tehnikaga pole ta järjele saanud. “Jõudu on küll aastatega juurde tulnud, aga tehnika läheb järjest halvemaks. Ometi näen sellega palju vaeva! Usun, et varsti panen jõu ja tehnika kokku,” lubas Peetre. Teise koha viis 19.46-ga Lätti Maris Urtans, Raigo Toompuule kuulus 18.91-ga kolmas koht.

Meeste kettaheites võttis ülekaaluka võidu 17-aastane Ukraina imemees Mikita Nesterenko 62.51-ga. Meie meestel polnud just parim päev: Märt Israel sai 58.33-ga kolmanda koha, Margus Hunt oli 55.79-ga viies.

Meeste kaugushüppe sentimeetriheitluses alistas Tõnis Sahk kõige napimalt Jaanus Uudmäe. Sahk 7.75, Uudmäe 7.74. “Tundsin, et pikk hüpe on sees, aga kõik katsed ebaõnnestusid – kas polnud tehnika paigas või astusin üle,” kurtis olümpianormi (8.05) sihtinud Sahk.

Kümnevõistleja Mikk Pahapill püstitas isikliku rekord 110 meetri tõkkejooksus, kus sai ajaks 14,58. Kettaheites oli tema tulemus 47.86. “Super! Olen väga rahul,” rõõmustas viimati 2006. aastal sprintinud mitmevõistleja.

Niit jättis veksli välja lunastamata

•• Võistluseelsel pressikonverentsil lubas Eesti 200 meetri rekordiomanik Marek Niit, et parandab oma 100 meetri rekordit. “Seda võib takistada vaid see, kui ajavõtumasin rikki läheb,” vihjas Niit eelmisel aastal juhtunud äpardusele. Tema eilne võiduaeg 10,47 on siiski viie sajandiku võrra mehe isiklikust rekordist nõrgem.

•• “No nägid seda jooksu!? Halb jooks ja hea aeg,” polnud Niit mitte põrmugi pettunud. “Stardist sain hästi minema ja esimesed 30 meetrit oli kõik korras, kuid lõpp oli... noh, selline Harju keskmine!” kirjeldas välejalg jooksu. Ajale jättis oma märgi ka tugeva konkurentsi puudumine – teise koha saanud Richard Pulsti edestas Niit tervelt 45 sajandikuga. Oma põhialal, poole pikemal jooksumaal võistleb Niit teisipäeval Tallinna õhtumiitingul.