Abilise käed teevad Kanteri keha erksaks
Rivaal Virgilijus Alekna vari jälitab Kanterit ka ühe peamise abilise, füsioterapeudiga suheldes. Nimelt õppis Tustit kolm aastat Aleksander Tammertiga laagrites käies tundma leedulase masseerija töövõtteid, mida ta nüüd kasutab värsket maailmameistrit masseerides ja venitades.
“Tunnistan ausalt – idee on kopeerida Sigmast (Alekna füsioterapeut Sigmas Zivatkauskas – toim). Sass soovitas ikka: “Vaata, mida asjatundjad teevad,”” meenutas Tartu ülikooli lõpetanud Tustit praktilise õppe algust.
Esimest korda palus Kanter Tustitilt tervendavat seanssi mullu suvel enne Gustav Sule mälestusvõistlusi, sest varakevadel tõenäoliselt ülekoormuse tõttu tekkinud seljavigastus segas endiselt täisjõuga heitmist.
“Gerdi selg oli kange ja valus, lihased halvas seisundis,” lausus Tustit. “Võtsin tema kehast pinged maha ja ta heitis järgmisel päeval hooaja tippmargi.”
Kui Tustit ka teist korda Kanteri liigesed ja lihased võistluse eel heasse seisundisse aitas viia, tegi Gerd talle ettepaneku alustada koostööd. Kuni Göteborgi EM-ini jätkas füsioterapeut Tammerti teenistuses, siis ühines ta tema konkurendi tiimiga.
Pinge neelab energiat
“Minu palkamine oli lihtne – Gerd tegi detailse pakkumise, millest ka Sass teadis,” lausus Tustit. “Samas muutis otsustamise keerulisemaks pikaajaline sõprus Sassiga. Kuid tema pakkumine polnud nii konkreetne ja otsus sündis kiiresti.”
Eile ennelõunal, kaks päeva pärast maailmameistriks tulekut, tegi Kanter lõdvestava treeningu, et töörütm ruttu taastada.
“Gerdi lihased on sama väsinud, nagu pärast väga rasket treeningulaagrit, sest suurvõistluse pinge neelab palju energiat. Aga kuna ta on heas vaimses seisundis, läheb taastumine kiiremini,” lausus füsioterapeut.
Soojendusel sörgib Tustit Kanteriga kaasa, seejärel venitab ja painutab vägilast, vajadusel soovitab tal teha jooksudrille.
“Käed, õlad, alaselg, jalad – venitada tuleb kogu keha,” kirjeldas füsioterapeut oma ülesannet. “Tunnetan, kas ta vajab veel mingeid eriharjutusi.”
Pärast treeningut võtab Tustit ette Kanteri selja, mis on küll paranenud, kuid mitte lõplikult taastunud. “Gerdil on vastiku iseloomuga vigastus, selle tagasituleku tõenäosus on 80-90 protsenti,” ütles Tustit. “Järjepidevalt eriharjutusi tehes võib 300 päevaga trauma tagasituleku tõenäosust kümne protsendi võrra vähendada.
Kui Kanter lõppvõistlusel soojendusväljakult staadionile sammus, tundis Tustit sisemist rahu. Ta arvas, et Gerd heidab 72 meetrit. “Ta silmad särasid nii, nagu need polnud kunagi varem säranud,” lausus füsioterapeut.
Kanteri MM-kuld ei teinudki Tustitit pööraselt rõõmsaks, ta võttis seda kui mitmeaastase täpselt kavandatud töö vahekokkuvõtet.
“Kui minult kord juba küsiti, mida ma pärast võitu tundsin, mõtlesin kaua,” lausus füsioterapeut. “Väga hea meel oli, aga üliõnnelik ma polnud. Aga ma pole ammu ärganud nii hea tujuga kui võidujärgsel päeval.”
Rändaja eluviis
Nii-öelda kohakaasluse korras täidab Tustit ka treeneri ülesandeid – võtab Kanteri heited videosse, valib sealt parema tehnikaga sooritused ja saadab need treener Vesteinn Hafsteinssonile hinnata. Tagasiside järel teeb Kanter parandusi, mille õigust hindab omakorda Tustit.
“Kaks kolmandikku aastast pole Kanter koos Vesteinniga,” lausus Tustit. “Vesteinn andis mulle selge ülevaate, kuidas Gerd heidab, tean, millele tähelepanu osutada. Aga mõne teise heitja tehnika kohta ma sõna võtta ei julgeks.”
Kanteri abistamine täidab Tustitil üle 350 päeva aastas. Saaremaalt pärit, kehalise kasvatuse õpetaja Endel Tustiti poeg tunnistab, et kodusaarel on tänavu käinud vaid kaks korda.
“Minu isiklik elu on koos Kanteriga, muud mul pole,” lausus Tustit. “Mul polegi niisugust kohta, kus saan öelda – siin on mu kodu. Rändan kogu aja ringi, treeningulaagrites elan hotellis, Tallinnas üürikorteris. Aga olen sellise eluviisiga päri”
Liigne treening rikub tervist
•• Mõni aasta tagasi oli Indrek Tustit Eesti parim 400 m tõkkejooksja, kuid ta pidi tervisehäire tõttu tippu rühkimisest loobuma.
•• Poolas harjutades läbis Tustit tõketega staadioniringi isiklikust rekordist 50,93 ligi sekundi väledamini, kuid pingutas selgelt üle. Tema enesetunne halvenes, avastati südamerütmihäired.
•• Täitsin treeningukava omapäi ja läksin pingutades liiale,” lausus Tustit. Liiga tugev treening paneb keha ülisuure surve alla ja organism reageerib “enesekaitseks” ettearvamatult.
•• Meeste 1500 m maailmameister Bernhard Lagat võitles eelmisel suvel kõhuvaluga. Käis uuringutel, kuid põhjust ei leitud. Arst oletas, et ta piitsutab oma keha liialt. Lagat vähendas koormust, kosus, jooksis treeningul 1000 m kiiremini kui iial varem ja tuli Osakasse värskena.
•• Kõhuvalu kurtis ka 10 000 m jooksus MM-tiitlit kaitsnud Tirunesh Dibana, kes pidi valuhoo tõttu tükk aega viimasena rassima. Arstid ei osanud valu põhjust selgitada ja 5000 m distantsist etiooplanna loobus.
