Eesti murdmaajooksu meistrivõistlustel Elvas võitsid meestest Heiki Sarapuu ja Margus Pirksaar ning naistest Cristel Vahtra.

Meeste 12 km distantsil paisutas Heiki Sarapuu juba poolel võistlusmaal edu Meelis Veilbergi ees sajameetriseks. "Põhikonkurent Pavel Loskutov jooksis Saksamaal maratoni, tema puudumine hõlbustas võitmist," sõnas Tõrvandi algkooli õpetaja Sarapuu.

Heiki Sarapuud tiivustab eneseületamine

Suvel soovib 31-aastane staier nihutada 5000 m ja 10 000 m rekorditähist. "Selleks on vaja konkurentsitihedat võistlust. Enamik meie edetabeli esikümne aegu on joostud väljaspool Eestit." Sarapuul on õigus: kaks aastat tagasi jooksis ta soomlaste sabas 10 000 m esmakordselt alla 30 minuti, talvel viis Balti riikide, Soome ja Rootsi kolmikkohtumisel Tamperes 3000 meetris isikliku tippmargi 8.15-ni.

Meeste 4 km rajal sähvatas juurikarohke maastikul otstarbekal sammu seadnud Järvala spordiklubi staier Margus Pirksaar, kes rebis teise 2 kilomeetrise ringi pikal laskumisel Ahto Tatterist lahti. "Põhikonkurentideks pidasin Risto ütsmütsi ja Urmas Sadamat, Tatteri kannulpüsimine oli pisut üllatuslik," märkis võidumees.

Oma esimese meistritiitli võitis Veritase kõrgkoolis juurat õppiv Pirksaar kaks aastat tagasi poolmaratonis. Eelmine hooaeg jäi tal verevaeseks. "Haigestusin kevadel, kuid ei ravinud end korralikult ja vimm tegi kogu suve olemise nõrgaks. Möödunud talvel haigestusin uuesti. Ravisin kannatlikult ja nüüd tunnen end tervena - ilmselt põdesin kaks haigust koos välja," lisas ta ootamatu paradoksi.

Pirksaar on hoolsalt harjutanud, suveplaane seab siiski tagasihoidlikult. Edendamist ootavad isiklikud tippmargid 5000 m (14.52) ja 10 000 meetris (31.31). Paul Pooppuu õpilase kaugem eesmärk on maraton.

Mändmets tahab tugevate tegijate põuda leevendada

Kaasakiskuvalt möödus kuni 22-aastaste meeste 5 km jooks. Keskmaamees Meelis Tammre püsis vapralt Arli Mändmetsa kandadel, alles laskumistel lippas Mändmets pikkade sammudega eest.

"Lootsin lõpetada esikolmikus, poleks uskunud, et nii hästi läheb," õhkas 21-aastane Mändmets, kel head jooksjageenid - tema isa edestas noorteklassis neljakordset olümpiavõitjat Lasse Virenit.

"Talvel peamiselt suusatasin, osalesin politseinike laskesuusatamise EM-võistlustel. Jooksukilomeetreid kogunes nelja kuuga napilt sadakond. Nüüd võtan jooksutreeningu tõsisemalt käsile," rääkis sisekaitsevägede operatiivrügemendi rühmaülem Mändmets. Ta tahab igavesti noore Aleksander Tshikini juhendamisel keskenduda 3000 m takistusjooksule, kus valitseb tugevate tegijate põud.

Virumaa klubi Sageli treener Tauno Tihti oli Tammre teise kohaga väga rahul. Sisehooajal ei saanud Tammre juhusliku jalavigastuse tõttu võistelda, seda kirglikumalt ootavat ta suviseid mõõduvõtmisi. Märtsis harjutas meie üks andekamaid noorjooksjaid Kislovodskis. "See oli rohkem tutvumislaager, Loskutov oli giidiks," selgitas Tihti. Võidurõõmu tõi treenerile aga neidude 2 km parim Ethel Lauri.

Naiste 4 km distantsil lõi jooksjate muretu elu sassi murdmaasuusataja Cristel Vahtra. Ta passis Madli Tuulingu tuules ja kui mõistis, et kiirus kukub, kadus viimasel kilomeetril suurema vaevata kuldmedalui suunas. "Ta võttis tõuse kergelt, suusatajad on mägedega harjunud," kommenteeris Tuulingu treener Uno Källe.

"Võrreldes Otepää maastikuga on Elvas üpris talutavad tõusud. Aga joosta mulle meeldib, see on suviti peamine treenimisviis," rääkis Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna lõpetamisele pühendunud Vahtra.

Suusatajana on Vahtra tulevik on tume. "Läinud hooaeg jäi poolikuks, pärast MMi Trondheimis ei saanud raha puudusel enam kuskil võiselda. Olümpiaettevalmistustki ei oska veel kavandada, niisama lihtsalt osalemise pärast ei tahaks aga küll olümpiale minna," kurtis Eesti suusanaiskonna teine number.

Noortest külvasid elevust endiste jooksjate lapsed. Tütarlaste 2 km jooksus lõpetas kolmandana Erik Maasiku ja treener Epp Maasiku tütar Kadri, poeglaste samal võistlusmaal teisena Rainer Vakra. Võidurõõmu tundis aga 9. mail 15-aastaseks saav Marko Kruustük, kelle isa Villo Kruustükki jooksuannet võrreldi paarkümmend aastat tagasi Enn Selliku ja ülo Kriisa omaga.

ANDRUS NILK