Ainult õnnest võiduks ei piisa. Mis on poolfinalistidel veel pakkuda?

LAV-is konkurentsi jäänud neli meeskonda peavad rõhuma oma tugevustele ja kasutama ära vastase nõrkused. Eesti Päevaleht joonistas neile spikri.

 Saksamaa

Tugevus – oskus lüüa väravaid

Enne turniiri algust tõdesid asjatundjad, et Saksamaa koondis võib maailmameistriks tulla ka Michael Ballackita, kuid see on nii tihedas konkurentsis küllaltki ebatõenäoline. Nüüd on aga kolmekordsed maailmameistrid jõudnud nelja parema hulka. Ja veel millisel viisil!

Saksamaa on Lõuna-Aafrikas löönud kõige rohkem väravaid – 13. Neile järgnevad Argentina kümne ning Brasiilia ja Holland üheksa tabamusega. Eriti muljetavaldav on sakslaste saldo kahes viimases mängus suurte vutiriikide vastu. Jalgpalli sünnimaa, Inglismaa p]rmustati 4:1, Argentina 4:0.

Nende rivistuses mängib pallur, kes on väga lähedal MM-i kõigi aegade väravate rekordile – Miroslav Klose –, ning mees, kelle tabamust Ghana üle hinnatakse üheks turniiri ilusaimaks väravaks – Mesut Özil.

Kuid kolmapäeval astub Saksamaale vastu meeskond, kelle väravavaht Iker Casillas on viie mängu jooksul lasknud enda selja taha vaid kaks palli. Kindlasti ei taha sakslased lootma jääda penaltiseeriale, sest Madridi Reali puurivaht tõestas üleeile Paraguay vastu, et tunneb end enesekindlana isegi 11 meetri karistuslöökide puhul.

Nõrkus – liidri puudumine

Sakslaste peatreener Joachim Löw võttis Lõuna-Aafrikasse kaasa 15 MM-turniiri kogemusteta meest. Kuus mängijat Saksamaa koondises on 21-aastased või nooremad, üheksa pallurit oli enne MM-i oma kodumaad esindanud vähem kui viiel korral ning kolmel neist oli kirjas vaid üks koondisemäng. On siililegi selge, et selline kooslus vajab tugevat ja autoriteetset liidrit. Õnnetuseks sai Londoni Chelsea keskväljamootor, 33-aastane Ballack enne suurturniiri vigastada.

Seni on Saksamaa neli mängu võitnud juhtima asudes, kuid kes suudaks mängijatesse enesekindlust süstida kaotusseisu jäädes?

36-aastane väravavaht Hans Jörg Butt toetab meeskonda pingilt, vanuselt järgmine mees, 32-aastane Klose pole harjunud kaptenirolli täitma. Sellises olukorras on kõikide pilgud suunatud 27-aastasele Philipp Lahmile, kellele Löw maikuus kollase kaptenipaela usaldas. „Philipp on suurepärane jalgpallur, kuid ma kahtlen, kas ta on selleks piisavalt täiskasvanu,” lausus sakslaste kauaaegne väravavaht Oliver Kahn.

Hispaania

Tugevus – kaitseliin

Hispaanlasi reklaamiti enne MM-i peamiselt kahe loosungiga: valitsevad Euroopa meistrid ja maailma parima poolkaitsega meeskond. Kuid kiirete söötude ja loovusega rünnakuid ehitavate keskväljameeste kõrval on teenimatult vähe tähelepanu pööratud nende kaitseliinile – Carlos Marchenale, Gerald Piquéle, Carles Puyolile, Sergio Ra­mosele, Joan Capdevillale ja puurivaht Casillale.

Las arvud räägivad enda eest. Alates 2008. aasta EM-tiitli võitmisest on Hispaania 30 mängust hoidnud värava puhtana 19 korral. Puyol troonib käesoleva MM-i söötude õnnestumise tabelit 90 protsendiga, teisel kohal on 88 protsendiga Sergio Busquets, kolmandal Gerald Piquet 86 protsendiga (arvestades viis mängu pidanud mängijaid – toim).

Puyoli ja Piqué näol on tegemist keskkaitsjate paariga, kes on klubi ja riigi eest pidanud koos 76 kohtumist ning tunnevad üksteist tänu sellele läbi ja lõhki.

Nõrkus – Fernando Torres

Aprillis põlveoperatsioonil käinud Torres pole MM-il näidanud kaugeltki niisugust ründeteravust, mida oleme harjunud tema puhul nägema FC Liverpooli eest mängides. Kuid hoolimata sellest, et mängija, kellelt hispaanlased ootasid kõige rohkem väravaid, on siiani jäänud kuivale, lahutab Hispaaniat finaalist vaid üks samm.  Torresega sar­nase „kangelasteoga” sai 1998. aastal hakkama Prantsusmaa koondislane Stephane Guivarc, meeskonna ainus tipuründaja, kes tuli ühtegi väravat löömata maailmameistriks.

„Loodan, et löön sellel MM-il veel värava. Tegelikult olen selles isegi kindel,” ütles Torres pärast võitu Paraguay üle, kus ta 56. minutil pingile vahetati. Lootust pole kaotanud ka Hispaania peatreener Vicente del Bosque. „Füüsiliselt on ta terve. Peaksin ütlema, et võtsime ta välja, kuna meeskonnamäng ei toiminud, kuid tegelikult oleme Fernando tööga väga rahul ning loodame, et tal läheb järgmistes mängudes paremini,” ütles del Bosque, tõrjudes küsimusi Torrese vormi kohta.   

Holland

Tugevus – taktika

Jalgpallimaailmas on levinud arusaamine: kui sa võidad Brasiiliat, oled sa kõigeks võimeline. Seda usuvad ka hollandlased, kes sambamaa pallurid reedel kohvreid pakkima saatsid. Milles peitub oranžide särkide 12 järjestikuse võidu saladus?

„Paar aastat tagasi Euroopa meistrivõistlustel tegime kaks või kolm head mängu, kuid andsime ära palju võimalusi,” ütles van Marwijk, vaadates tagasi peatreener Marco van Basteni ajastule, kes astus ametist tagasi pärast Hollandi langemist

EM-i veerandfinaalis. „Kui ma töö üle võtsin, ütlesin Hollandi jalgpalliliidule, et tahaksin meeskonda õpetada paremini kaitsma – ning see peab algama ründajatest.”

Uue peatreeneri taktika on täielik vastand Hollandile kuulsust toonud totaalsele jalgpallile, mis nägi ette kaitsjate vabadust sekkuda rünnakusse. „Van Marwijki Holland tugineb aga põhimõttele, mille kohaselt kaheksa meest peavad tegema kaitsetööd ja kolm meest proovima väravaid lüüa, mis arvestades tema käsutuses olevat materjali pole sugugi halb plaan,” märgib Herald Scotlandi kolumnist Gabriel Marcotti.

Nõrkusi polegi?

Raske on leida nõrka kohta tiimil, kes võitis kõik kaheksa kvalifikatsioonimängu, lastes endale lüüa vaid kaks väravat, ning on võitmatuks jäänud ka MM-finaalturniiril.

Kuna mänguliselt pole Hollandi koondis veel oma nõrkusi paljastanud, otsitakse vajakajäämisi mängijate omavahelistest suhetest, kaheldakse tiimi ühtsuses ning staarmängijate võimes neljaks nädalaks egod tagaplaanile jätta.

„Holland on kui plahvatusohtlik kellapomm. Meil on meeskonnas nii palju suuri egosid, et see pole enam naljakas. Nad kõik tahavad esile kerkida. Mul on sellest optimismist juba kõrini. Iga MM-i eel usub rahvas, et võime tiitli lõpuks võita, kuid me ei võida kunagi. Miks peaksime seda nüüd tegema?” rääkis 1980-ndatel ja 1990-ndatel Hollandi koondises ilma teinud Wim Kieft, kelle turniirieelse ennustuse kohaselt pidi hollandlaste jõud raugema veerandfinaalis. Kiefti ennustus läks vett vedama ning seni pole ka pomm veel plahvatanud. Vaid nädal on jäänud. Kas mehed peavad vastu?

Uruguay

Tugevus – lootus

Kes oleks võinud ennustada, et ainsana pääseb Lõuna-Ameerika riikidest poolfinaali kolme miljoni elanikuga Uruguay, kelle kaks maailmameistritiitlit jäävad aastasse 1930 ja 1950. Viimati pääseti MM-il nelja parema hulka 40 aastat tagasi.

Veerandfinaali võidu eest peavad uruguailased eelkõige tänama käega värava tõrjunud Luis Suarezt ning 120. minutil penalti latti põrutanud ghanalast Asamoah Gyani. Alles seejärel võib tagasi vaadata väravateta viigiga lõppenud normaalajale ja pooletunnisele lisaajale. Uruguay peatreeneri Oscar Tabarezi sõnul viis tema meeskon­na võidule kannatlikkus ja vastupidavus. Paljude arvates olid neil gaanalastest tugevamad närvid.

Jõudnud ime läbi poolfinaali, saavad uruguailased nüüd vaid loota, et õnn naeratab neile ka mängus Hollandiga. „Kuni püsib veel väikseimgi lootusekiir, peame sellest kinni hoidma. Kindlasti ei loobi me rätikut enne, kui pole väljakulegi astunud. Hollandi võitmine saab olema keeruline, kuid mitte võimatu,” ütles Tabarez. 

Nõrkus – järjekindluse puudumine

Kvalifikatsiooniturniir tõestas, et Uruguay vormikõver on käänuline kui San Francisco teed – valikgrupis teeniti kuue võidu kõrvale veel täpselt kuus kaotust ja kuus viiki. Uruguay mängijad teavad, et kui nad säilitavad keskendumisvõime, võivad nad võita keda tahes, kuid selle sekundikski kaotamine võib omakorda lootused hetkega purustada.

Võidud, mis saadud pikal teekonnal poolfinaali, on tulnud suuresti tänu teravatele ründajatele Diego Forlanile ja Suarezele. Kuid homme peab neist viimane jälgima kohtumist tribüünilt. Veerandfinaalmängu kangelaseks tõusnud Suarez punasest kaardist suurt numbrit ei teinud. „Vahel tuleb mul treeningul ka väravavahi kohal mängida,” viskas Suarez pärast kohtumist hoopis nalja, kuigi paljud Ghana toetajad tembeldasid ta sama suureks petturiks kui valik­truniiri play-off’is käega söödu andnud ja iirlaste unistused purustanud prantslase Thierry Henry.