Ajaloo taak. Tagakiusatu? Või tänu suurusele hoopis pääsenu?

Paul Kerese elu ja maletajakarjääri saatnud ajaloolised küsimärgid jäävad igaveseks üheste vastusteta.

Teadaoleva materjali valguses võib igaüks kujundada oma meelsuse: kas nõukogude võim segas või suisa keelas tal ilmameistriks saada. Võtmesündmustele kiirpilgu heitmiseks piisab Paavo Kivise äsja ilmunud raamatu „Paul Keres” ühest katkendist.

„Loo võtmesündmused langesid perioodi, mis algas 1938. aasta AVRO turniiriga, jätkus Eesti hõivamisega 1940. aastal ja lõppes 1948. aasta maailmameistriturniiriga. Keres sai teatavasti tiitlimatši õigused sellesama AVRO-võiduga. Saamata tegelikult midagi, kuna maailmameister Aleksandr Alehhin oli juba alustanud salaläbirääkimisi Mihhail Botvinnikuga – vana Venemaa kadunud poeg uue Venemaa maleikooniga. Keresele, tol hetkel maailma esimängijale, kohta polnud.