AjaPeegel: Jaan Veanesest vaikiti 20 aastat

 (1)
AjaPeegel: Jaan Veanesest vaikiti 20 aastat
Lembit Peegel

Tänavu toimus 41. korda rahvusvaheline epeeturniir Tallinna Mõõk. 40 aasta jooksul on kuldse mõõga võitnud kolm Haapsalus sündinud eestimaalast: Jaan Veanes (1971), Kaido Kaaberma (1998) ja Nikolai Novosjolov (2010).

Esimese turniiri finaalis kohtusid Veanes ja Boris Joffe, võitis esimene. Kuid ligemale 20 aastat ei olnud Veanese nime teiste võitjate seas.

1971. aasta sügisel toimus Gö­teborgis rahvusvaheline epeeturniir, kus NSV Liitu esindas Tallinna epeeviisik Georgi Zažitski, Jaan Veanes, Valeri Rossar, Andres Liivak ja Boris Joffe. Treeneriks oli Klavdi Jadlovski ja esindaks Boris Valdek.

Kojusõiduks Stockholmi–Moskva lennusreisile Veanes ei ilmunud, tema sõitis taksoga Stockholmi politseijaoskonda ja palus Rootsist poliitilist varjupaika. Moskvasse naasnud vehklejad sõidutati ülekuulamisele KGB-sse Lubjankale.

Jaan oli üks meie vehklemistalente, tema isapoolne suguvõsa olid rannarootslased. Ta oli musketär, kellele meeldisid kenad piigad ja peod, kuid ta oli aumees. Talle ei meeldinud treeneri korraldus kaotada meeskonna liidri huvides.

1973. aastal võitis ta Rootsi meistrina Heidenheimi epeeturniiri. Pärast turniirivõitu tekkis Tallinnas ja Moskvas NSV Liidu koondislaste seas paanika. Ta oli tollal üks neist kümnetest punaarmeelastest, kes läks hüppesse vaba maailma paradiisi.

NSV Liidu spordijuhid klopsisid kokku jutu kodumaa reeturist, kes põgenes sõjasaladustega läände. Veanesele anti eluaegne võistluskeeld.

Tänaseni on arhiivis säilinud kaks kolletanud paberilehte, kust selgub: tolle aja Balti sõjaväeringkonna sõjaväejuhid ei olnud oinad. Nad ei nõustunud sporditegelinskite süüdistustega oma alluva suhtes, mis oleks tähendanud enneaegset erruminekut

Rootsi pääsenud Jaanile pandi „saba taha”. 1974. aasta agendi raportist selgus, et Jaan oli menukas piigade seas, kuid ta ei osalenud Nõukogude-vastastel üritustel. Riia sõjaväetribunal muutis esialgset süüdistust ja uueks sai „olmeline käitumine”. Vaevalt et tribunal mõistis Veanesele olmekuriteo eest  kõige karmima karistuse.

Meie vehklejate seas levis aga kuulujutt surmaotsuse kohta, mis ulatus ka läänes elava Jaani kõrvu. Tema elu möödus teatud hirmu all, ta lahkus igavikku 47-aastasena. Leinama jäid kaks poega. Tribunali otsust ei ole aga tänapäevani arhiivis ega väljastatud vehkleja lähedastele.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare