Toomase lapsepõlv möödus Tallinnas, ta õppis 21. keskkoolis, sportis, tuli koolinoorte meistriks võrkpallis. Ülikooliaastatel töötas hea suhtleja ja nä­gus noormees Eesti Raadios. 1973. aastal alustas TRÜ ajakirjanduse eriala lõpetanud pere­isa tööd spordireporterina Eesti Televisioonis, kus ta viis aastat hiljem edutati peatoimetajaks.

Ta oli mõnus kaaslane pikkadel võistlusreisidel, alati ulatas ta abivajajatele sõbrakäe.

Uba eestvedamisel eraldati Tokyo olümpiamängude hõbedale Rein Aunale ehituskrunt Pirita linnaossa. Ta oli mees, kes oskas nii lõõgastuda kui ka tööd teha. Tean mõndagi tema kolleegi, kes kirus teda seljataga. Tom ei saanud lõpmatuseni puhtaks pesta „musti oinaid”, kes lõõgastusid tööajal Kungla hotelli baaris.

Kümme aastat tagasi siirdus Toomas Uba oma viimasele komandeeringule raskelt haigena ja lootuses paraneda. Ta teatas kümnetele tuhandetele eestimaalastele Erki Noole kettaheitetulemusest ja tema võidust Sydney olümpial. 2000. aasta jõulukuu viimasel päeval lahkus Toomas igavikku, kuid tema moodustatud meeskond töötab edasi.

Fotol usutleb Toomas Uba (paremal) Aavo Pikkuusi.