„Caitlin oli algusest peale teadlik, et peab olümpiale minekuks Eesti kodakondsuse võtma, esialgu oli ka valmis USA passist loobuma, kuid mida enam asju uuris, seda keerulisemaks olukord läks,”  rääkis Arm.

Põhjusi oli kaks – emotsionaalne ja materiaalne. „Otsus valida Eesti kodakondsus nõuaks minult liiga suuri loobumisi ning elukorralduse muutmist, olen seda kõike kaalunud ja arutanud ka oma vanematega,”  lausus Mallory. „Treenime Kristjaniga endiselt kõrgete eesmärkide nimel. Ühest võistlusest on kahju, kuid esindame Eestit ka edaspidi,”  lisas ta.

USA passist loobudes oleks Mallory pidanud taotlema vanematekodus elamiseks nii tööluba kui ka elamisluba. „Teine väga selge põhjus oli see, et Caitlin õpib Michigani ülikoolis ning saab USA riigilt stipendiumi, viimase oleks ta Eesti kodanikuna kaotanud,”  selgitas Arm.

Kes sõidab olümpiale?

Oktoobris saatis kultuuriminister Laine Jänes Mallory kodakondsustaotluse siseminister Marko Pomerantsile. Vahetult enne jõule otsustab valitsus, kes seekord saavad eriteenete eest Eesti passi.

„Mul on hea meel, et Caitlin suutis otsustada enne valitsuse istungit,” lausus Arm.

Kristjan Ranna treenerist ema Lea Ranna sõnul olid noored korduvalt arutanud, mis on ühe või teise käigu plussid ja miinused. „Olime eri variantidega arvestanud,” tõdes ta.  

Iluuisutamise paaris-sõidus ja jäätantsus uisutavad koos mitmed eri riikide kodanikud. Olümpia eel tuleb aga otsustada, kas anda paari ühele osapoolele teisi riigi passi või mitte. Näiteks andis Gruusia äsja ameeriklannale Allison Reedile kodakondsuse nii, et  neiu ei pidanud USA passist loobuma, Leedu president Dalia Grybauskaite aga lükkas Katherine Copely (samuti USA) taotluse tagasi.

Eesti kodanikul tohib olla vaid üks pass. „Iluuisutamises ei vali ju keegi partnerit selle alusel, kus noormees või neiu on sündinud, oluline on ikkagi isiksuste sobivus ja klapp uisujääl,” rääkis Arm.

Rahvusvaheline uisuliit otsustas, et kõikidel nende korraldatud tiitlivõistlustel tohivad riiki esindada eri rahvusest partnerid. Olümpiaisandad pole sellise järelduseni jõudnud.

Mallory ja Rand hakkasid koos uisutama 2008. aasta kevadel. Ranna eelmine partner Grethe Grünberg vigastas jalga nii tõsiselt, et pidi tegevspordist loobuma. Pärast pikki otsinguid leidis Rand Mallory, nad elavad ja treenivad enamiku ajast ookeani taga ning harjutavad Marina Zujeva ja Igor Špilbandi käe all.

„Caitlini vanemad on paari helgemasse tulevikku panustanud piisavalt palju raha, kõik ju tahavad, et neil järjest paremini läheks,” lausus Arm. „Kuigi Caitlin ja Kristjan ei sõida olümpiale, esindavad nad Eestit ikkagi nii kodustel Euroopa meistrivõistlustel kui ka MM-il. Nad on endiselt Eesti parim jäätantsupaar.”

Uisuliit peab otsustama, kes siis esindab Eestit olümpial. Esi-algu näib, et kõige suurem lootus Vancouverisse jõuda on Kristjani 17-aastasel vennal Taavi Rannal ja 16-aastasel Irina Storkil. Kolmekordsed juunioride Eesti meistrid saavutasid mullusel omavanuste MM-il 22. koha ja harjutavad Lea Ranna käe all.

„Kui Kristjan ja Caitlin neile sellise võimaluse andsid, tuleb seda kasutada,” lausus Lea Rand naerdes. „Praegu nad treenivadki, higipull otsa ees, püüan neid rahustada, et olete veel noored, keegi ei oota teilt olümpialt imetulemust.”

Arvamus

Grethe Grünberg

Kristjan Ranna endine partner

Ma ei saa aru, kust on tulnud üldsuse pahameel Caitlini vastu. Mu meelest oli see suur ime, et Kristjan ja Caitlin kokku said. Jäätantsus on väljakujunenud uisutajatel maailmaski väga raske partnerit leida, saati siis veel Eestis. Kui Caitlin oleks USA kodakondusest loobunud, oleks ta justkui võõras oma kodumaal. Raskeks oleks muutunud nii tema kui ka Kristjani elu, sest nad treenivad ju USA-s. Nii palju kui olen Kristjaniga suhelnud, ei ole ta kurb mitte sellepärast, et olümpiale jääb minemata, vaid seepärast, et seda teemat on nii ebameeldivalt kajastatud.

Jäätantsijad

Caitlin Mallory

•• Sündinud 2. juunil 1987

Kristjan Rand

•• 12. juunil 1987

•• Treenerid: Marina Zujeva, Igor Špilband

•• 2009. aasta EM-il Helsingis 14. koht, MM-il Los Angeleses 20. koht.

•• 2009. aasta sügisel võitlesid Oberstdorfis Eestile välja olümpiakoha.

•• Isiklik rekord 143,69 punkti