Andrus Veerpalu: vastasin mu karjääri jätkumises kahtlejatele nii, et tegin sporti edasi

Kaugelt kiibitseja: haige põlv lõpetab Andrus Veerpalu karjääri. Suusaässa vastus: teen sporti edasi ja püüan veel tiitlivõistluste medaleid!

••  Andrus, alustad täna Põhja-Soomes Olosel oma ei-tea-mitmendat treeningulaagrit. Kas mäletad, millal käisid seal esimest korda harjutamas?

1991. aasta sügisel vist. Hain Kinks leidis võimaluse saata mind koos Soome klubi noortega. Magasime kõik ühes suures ruumis naridel. Sellest laagrist oli meeletu abi. Teised suusamehed otsisid lund Venemaalt. Sõitsid sinna, aga seal sai teha vaid mustal maal imitatsiooni. 1992. aasta alguses osalesime juba ka maailmakarikavõistluste etappidel. Sain koondisse ja siis tuli Albertville’i olümpia.

••  Mida nüüd taotled?

Nüüd tuleb jälle koondisse saada (naerab)! Kui sa punasesse rühma (MK-sarja 30 parema hulka – toim) ei kuulu, pole MK-etapil võistlemine kindel. Mul tuleb veel MK-sarja koha eest võidelda.

•• Kuidas su treeningud on õnnestunud?

Suvine ettevalmistus läks suhteliselt hästi. Tunnen, et ei tahaks praegu kiiresti sõita, kõva maht on olnud peal, lihased on väsinud. Mõnikord ongi vaja olla väsinud. Kui aga sellest taastun, küll siis tahan end ka kiiremini liigutada. Kui kogu aeg heas seisundis olla, siis paremaks ei lähe. Aga hiljutise Ramsau mäestikulaagri järel tuli küll kergemalt liigutada.

••  Ühes teleintervjuus ütlesid, et sa polegi varem Ramsaus nii palju treeninud! Kas tõesti said jälle harjutada nii, nagu hing ihkas?

Treeningumahult oli laager tugev. Ennelõunal suusatasin 2700 meetri kõrgusel igilumel kaks kuni kaks ja pool tundi. Vahel isegi kolm tundi. Suvel harjutasin nädalas 26 kuni 28 tundi, kuus kogunes üle saja tunni. Sama palju nagu pare­matel aegadel.

••  Kevadel pikendasid suusahooaega Põhja-Soomes polaarjoone taga. Kuidas mõjus?

Olosel olid nii head tingimused, et ei pidanud põhja poole minemagi. Lund oli piisavalt. Kui öösel külmetas, olid hommikul superolud.

••  Möödunud hooajal tundsid kiiresti suusatades põlves valu. Kas nüüdseks oled põlvehäda unustanud?

Päris unustanud ei ole. Vahel teen pärast treeningut jalale eriharjutusi, aga mitte nii palju, kui pidin varem tegema. Jõusaalis käin spetsiaalselt jalgu tugevdamas. Suured ja väikesed lihased peavad olema tugevad ja tasakaalus, siis hoiab põlve paremini kindlas asendis. Suviste normaalsete treeningutega sain jalalihased tugevamaks, põlvele ei lange enam nii suur koormus.

••  Oled taas saanud teha imitatsioonitreeningut ehk keppidega jooksu. Miks on see kasulik?

Möödunud talvel sain ka juba jalga koormata – jalutasin keppidega, vedasin autokumme, aga liikusin ettevaatlikult. Siis andis põlv tugevasti treenides tunda. Suvel hakkasin imitatsioonitreeninguid järk-järgult pikendama, kuid mitte üle kahe ja poole tunni. Enamasti harjutasin tasasel maastikul. Mäest üles liikusin hoogsalt, mäest alla rahulikult. Siiski saan öelda: võin jälle kasutada kõiki treeninguvahendeid.

••  Jõudsid ilusa aja ära oodata. Kui murelik kahel aastal olid, kas saad karjääri jätkata?

Selle unustad kiiresti ära! Aga eks niisugune seis häiris muidugi. Üks aasta jäi täielikult vahele. Teine aasta oli nikerdamine, kerge polnud see kindlasti. Seda kõike on kõrvalt raske mõista. Sa pead olema selle sees, siis saad aru, kui jama on.

••  Siiski polnud põlve tohterdamisel ühest lahendust. Alustasid ja lõpetasid ravi doktor Toomas Teini juures. Vahele mahtusid Aafrika päritolu imeravitseja, Horvaatia taastusravikliinik, vennad Müllerid. Inimesi, kes „rahvuslikku põlve“ ravisid, oli palju. Kuidas eri raviviise hindad?

Mõnest oli kindlasti palju abi, aga kas just kõigist, on raske öelda. Sain uusi kogemusi. Head lahendust kohe polnud, et saanuksin jala kiiresti täiesti korda. Seda lahendust tuli otsida. Keegi ei suutnud seda kohe nii lahendada, et oleksin saanud paari kuuga jala korda.

••  Kas kahetsed, et pidid nii kaua paranemist ootama ja eri meedikutelt abi otsima?

Mis seal ikka kahetseda, sain kogemuse võrra rikkamaks! Vaikselt põlv paranes, sai juba natuke rohkem harjutada. Aga heaks jalg ka ei läinud! Kui proovisin anda koormust, tuli tagasilööke.

••  Aga sa ise tahtsid vist kiiresti jalga terveks saada ja kippusid lubatust tugevaminigi põlve koormama. Saksamaa arstid Müllerid ütlesid:  „Veerpalu ei saa treenimisest eemale hoida!“ Kas oli nii?

Korra ütlesid nad tõesti, et võiksin hoo maha võtta. Kuid paari nädala möödudes rääkisid, et võin jälle hoogu juurde panna. Põlves oli krooniline põletik, millest ei saanud kergesti lahti.

••  Üritasite põlve korda saada il­ma lõikuseta. See oli ju ees­märk?

Tagantjärele on ikka lihtsam tark olla! Eks hüppeliigeski oli haige, see andis sageli tunda.

••  Mullu suvel opereerisid doktor Tein ja soomlane Eero Hyvärinen Tartus nii su paremat põlve kui ka hüppeliigest. Kui palju pead praegu Teiniga nõu pidama?

Ikka pean rääkima. Tippsportlased on kogu aeg haiged (naerab)! Kui hakkad koormust suurendama, siis siit ja sealt hakkab logisema. Spetsialistid annavad nõu, kuidas end hoida. Pigem väikese valuga lasta end kohe üle vaadata ja midagi treeningutes muuta, kui pärast suurema jamaga võidelda.

••  Mõned arstid, kes sinu põlve seisundiga kursis polnud, ei uskunud eriti paranemise võimalusse. Mis sulle öeldi?

Räägiti erinevaid jutte, arvati ka, et mul pole enam varianti tippsporti teha.

••  Mida vastasid?

Mis ma ikka oskasin seepeale öelda! Vastus oli see, et tegin sporti edasi.

•• Kui sageli arstiteaduskonna doktorantuuris õppinud füsioterapeudi Lauri Rannama abi vajad?

Laurist on suur abi. Ta teab kõiki probleeme ja oskab sind alati aidata. Laagris on ta kohal, muidu on raskem kokku saada, sest ta elab Virtsus. Aga abiks on ka teine Lauri, füsioterapeut Lauri Ott.

•• Passi pole vist sul vaja veel vaadata, sest sinust viis ja pool aastat vanem Jüri Jaanson võitis Pekingi sõudekanalil oma teise olümpiamedali. Mida kostad?

Uskumatu vend! Ise ei julgeks küll nii kaugele mõelda.

••  Oled rohkem kui kahekümne aasta jooksul läbi­nud suusatades, joostes, rattaga sõites nii palju kilomeetreid, et võhma peaks pikaks ajaks jätkuma. Kas treeningute kuhjuv mõju polnud nii piisav, et pidid taas treeningumahtu koguma?

Paaril aastal jäi ju treeninguid vähemaks ja vastupidavus nõrgenes. Pean olümpiat silmas pidades uuesti tõsiselt harjutama, et saaks korraliku põhja alla, millele on hea teha kiireid ja tugevaid treeninguid. Suutsin küll juba eelmisel hooajal korralikult sõita (Veerpalu sai Otepää MK-etapil 15 km klassikasõidus neljanda koha – toim), aga väga head vormi polnud kauaks. Lahtis polnud enam niisugust minekut nagu Otepääl, pjedestaalile ei saanud, aga seda oligi palju tahta. Mullusuvine ettevalmistus polnud pärast operatsioone piisav.

••  Oled võitnud olümpialt kaks kulda ja hõbeda, MM-võistlustelt kulla ja hõbeda. Kas eelmise hooaja come back andis motivatsiooni?

Kindlasti on motivatsioon tõusnud, tahan uuesti pjedestaalile jõuda. Pole ju kahel aastal sinna saanud.

••  Libereci MM-i kavas on üks su lemmikdistantse, 15 km klassikasõit. Vancouveri olümpial saad medalit püüda 50 km klassikamaratonil. Hea valik?

Olen hästi sõitnud 15 kilomeetrist kuni maratonini. Mulle on need kõik distantsid sobinud.

••  Aga kas 15 km ei osutu liialt särtsu nõudvaks?

10 kilomeetrit on lühike, 15 kilomeetrit on juba üsna raske.

•• Ütle ausalt, kas lubasid Õhtulehele, et tood medali ka Libereci sprindi teatevõistluselt?

Seda ma küll ei lubanud, aga Õhtuleht on selline.

••  Kui palju sprinditeade sind innustab?

See on üsna huvitav. Senised võistlused on näidanud, et läbi ei löö ainult sprinterid, eriti siis, kui on pikad laugjad sõidetavad tõusud, mida ei saa ainult paaristõugetega võtta. Raskel rajal võiks ka distantsimeestel olla võimalus, aga see eeldab, et oled heas vormis.

•• MM-i sprindidistantsidel osalejad selguvad ilmselt jaa­nuari lõpus Otepää MK-etapil. Nii et asud seal ka klassikasprindis koondisekohta püüdma?

Miks mitte! Võib-olla on sprinterid nii heas löögis, et mul pole MM-ile asja. Sel juhul polegi mul põhjust sinna trügida ja jääksin oma liistude juurde. Aga mõtlema peab sellele ikka, variant on olemas.

•• Kui palju teed sprindi eritreeningut?

Olen teinud vastupidavustreeningu sekka lühikesi särtsakaid lõike. Piisab, kui Otepääl sprinti proovida.

•• Vabatehnikasprindis saaksid startida Tour de Skil. Kas kavatsed seal kaasa teha?

Mõtlen veel, otsustan hooaja alguse järel. Pikemad sõidumaad on peamiselt klassikastiilis, sprinte sõidetakse uisutehnikas. Pealegi pole ma Touril kordagi käinud, kogemus puudub. MK-sarjas osalen kõigil klassikadistantsidel. Kui ka Tourile minna, siis peaks enne uisudistantsil võistlema. Võib-olla stardin juba novembri keskel Olosel.

•• Mati Alaver on öelnud, et tema ülesanne on muuta end treenerina tarbetuks. Kas saad enda juhendamisega ise hakkama?

Mati koostab treeningute kondikava ja pean temaga ikka nõu. Väikesi muudatusi saan ise teha. Otsustan enesetunde järgi.

•• Kui sa põlve ravisid, kas jätkus rohkem mahti oma investeeringutega tegeleda?

Väga nendega oma pead ei vaeva. Raviperiood oli veel karmim aeg kui treenimine. Nikerdamist oli oluliselt rohkem. Tegin eriharjutusi, sõitsin arstide juurde. Energiat kulus igale poole mujale.

••  Üks intervjueerijatest vajutas üksvahe julgemalt gaasipedaalile ja peagi sai kiiruseületamise eest trahvi. Trahv mõjus, tema sõidustiil muutus korrektseks. Kuidas kiiruseületamise eest makstud trahv sind mõjutas?

Hästi. Eks pean end rohkem jälgima ja paremini oma aega kavandama.

••  Kas saad vahel mõtteid suusatamisest kõrvale viia?

Kodus oli kevadel nii palju tegemist, et sain suusamõtetest lahti küll. Angelal ideid on, leiab ikka midagi uut, mida ette võtta.

Nüüdki tuli mõned õunapuud istutada. Kui selleks oleks rohkem aega, istutaksin veel, päris äge! Tore, kui saad oma koduaias õunu korjata. Sortidest teab rohkem rääkida Angela, kes õpib Räpina aiandustehnikumis kaugõppes. Alguses läks ta põllumajandusülikooli iluaiandust õppima, aga läks raskeks.

Suusakuulsus

Andrus Veerpalu

Sündinud 8. veebruaril 1971

Pikkus 182 cm

Kaal 73 kg

Treener Mati Alaver

Saavutused:

olümpial 2006 ja 2002 15 km klassikadistantsil kuld, 2002 50 km (kl) hõbe;

MM-il 2001 30 km (kl) kuld, 1999 50 km (kl) hõbe, 2003 30 km (ühistardist kl) 4. ja 2005 50 km (üs kl) 4. koht;

MK etapivõidud 2003 Asiago 10 km (kl), Oslo 50 km (kl), Davos 15 km (kl), 2004 Nove Mesto 15 km (kl), 2005 Otepää 15 km (kl) ja Oslo 50 km (kl).

Abielus Angela Veerpaluga, peres pojad Andreas ja Anders ning tütred Anette ja Anlourdees.

Arvamus

Mati Alaver: mida mul on Veerpalule anda?

Panen Veerpalu põlve paranemise ühte sõnasse – pühendumus. Nagu ta varem pühendus treenimisele, nii andis ta nüüd oma energia ravimisele. Ühtlasi pani oma suhtumisega ka doktor Toomas Teini täielikult ravimisele pühenduma. Goethe on öelnud: kui sa oled pühendunud, siis aitab sind ka jumal.

Põlve paranemine võttis aega, niisuguses olukorras saab otsustavaks sportlase sisemine jõuvaru. Sain teda mõõdukalt julgustada ja tunnustada. Miks mõõdukalt? Kuna oli selge, et kiiret paranemist ei saa loota. Kui jaganuksin talle lubadusi, et juba homme jõuab tippvormi, pannuksin end treenerina väga raskesse seisu.

Doktor Tein ütles Veerpalule: „Ma ei saa anda sulle mingit tagatist, et põlv saab terveks. Aga ma ei saa ka öelda, et ei saa korda. Kõik on sinu enda kätes.“ Nõrgema psüühikaga sportlane löönuks käega. Meedia vahendas ju ka teiste meedikute arvamusi, et niisuguse põlvega pole enam võimalik võidu suusatada.

Pärast kahte vintsutuste aastat on jälle väga huvitav temaga töötada. Pean endalt küsima, mida mul on talle anda. Aus vastus – ega eriti midagi pole. Andekale sportlasele on väljakutse kõik. Mu töövahend on tema tunnustamine, mida kasutades kõnnin nagu noateral.

Veerpalu on jälle harjutanud väga tugevasti, milles peitub ka risk. Ramsau laagri kahel vii­masel päeval oli ta väga väsi­nud. Kuid neljapäeval tehtud kehalise töövõime uuring näitas tema head, et mitte öelda väga head seisundit.