Peale nende kolme kirka spordiõhtu võib igaüks rahvusringhäälingu „Aasta spordihetke” konkursil anda oma hääle ka selle poolt, et Lausanne’i spordiarbitraažikohtus (CAS) Andrus Veerpalu õigeks mõistis. Kui CAS-i kodulehel ilmus otsus, et tema dopingusüüdistus on kehtetu, siis lugesime ja kuulasime Veerpalu kaitsetiimi advokaatide ja teadlaste selgitusi, võrdlesime neid dopinguvastase võitluse esirinnas murdjate ja arvamusliidrite kommentaaridega. Lõime faktide, seisukohtade ja emotsioonide virvarris mingit üldpilti. Ent CAS-i otsus polnud elamusterohke faktidele tuginev spordisündmus, veel vähem spordisaavutus, seda ei saa mingil moel võrrelda kuldmedalite, võidukorvide ega väravatega.

Kui Lausanne’i spordiarbitraažikohtust tuli teade Veerpalu dopingusüüdistuse kehtetuks tunnistamise kohta, lõime faktide, seisukohtade ja emotsioonide virvarris mingit üldpilti. Ent kohtuotsus polnud elamusterohke faktidele tuginev spordisündmus, veel vähem spordisaavutus, seda ei saa mingil moel võrrelda kuldmedalite, võidukorvide ega väravatega. Seepärast toetan täielikult olümpiavõitja Erki Noole ning kahe olümpiamedali omaniku Jüri Jaansoni ja Toomas Tõniste palvet, mille nad möödunud nädalal ERR-i juhatuse esimehele Margus Allikmaale kirjaga saatsid: „Arvestades nimetatud [CAS-i] otsuse sisu, esitatud kahtluste iseloomu ja nimetatud nominatsiooni pedagoogilist tähendust ning kõlapinda peame nimetatu lülitamist konkursil osalevate sündmuste nimistusse kohatuks ja palume see nimekirjast välja arvata.“