Mäletan, kuidas 2008. aasta lõpus arutasime kolleegidega Eesti Päevalehe sporditoimetuses, keda noortest sportlastest tasuks aastalõpulehes esile tõsta. Kandidaate polnud just palju. Nimetasin lõpuks Anett Kontaveidi nime, mis pani teised spordiajakirjanikud kulme kergitama.

Toona oli alla 13-aastane tennisetüdruk alles tundmatu. Kuna Anett oli koos ema Ülle Milgiga USA-s turneel, tegin temaga esimese intervjuu meili teel. Järgmiseks kohtusime juba kevadel Tallinnas, intervjueeritava kõrval istus ema Ülle. Nagu peabki.

Nüüd enam ei küsita, kes on Anett. Nüüd küsitakse, kui kaugele ta jõuda võib.

Aiman juba ette, kuidas Eesti meedia nimetab Kontaveidi edu ajalooliseks. Ise ei tahaks ma sedasorti liialdust kasutada, sest 16-aastane Anett hakkab noorteturniiridest juba üle kasvama. Ta võitis eelmise aasta lõpus Floridas Orange Bowli, mida peetakse maailma kõige esinduslikumaks noorteturniiriks. Tänavu jõudis Anett juunioride konkurentsis poolfinaali nii French Openil kui ka Wimbledonis. Järelikult polnud edu US Openil enam mingi üllatus.