Eesti Päevaleht reastas viis kuuma alagrupimängu, mida jalgpallisõber võiks igal juhul vaadata. Eriline mängunauding peaks olema garanteeritud.

Argentina–Nigeeria

B-alagrupp

12. juunil kell 17

•• Varem kohtunud kolm korda (kaks võitu Argentinale, üks viik).

Argentina esimene mäng finaalturniiril on oluline juba seetõttu, et näha, kuidas on vastuolulise treenerina silma paistnud Diego Maradonal õnnestunud MM-i meeskonna komplekteerimine. Lisaks tahab maailm jälle näha Barcelonas meisterliku, filigraanse ja täpse väravakütina silma paistnud Lionel Messi kaunist mängu. Kas Messil õnnestub Argentina eest samamoodi särada nagu klubisärgis?

Teisalt on tegemist grupi kahe tugevama omavahelise mõõduvõtuga. Tasub silmas pidada, et mõlemad pääsesid oma regiooni valikgrupist edasi alles viimase valikmänguga ning on seetõttu ilmselt täis tahet tõestada kodufännidele, et mõõn on seljataga.

Kui argentiinlasi juhib ülimalt andekas, aga neetult vastuoluline treener, siis Nigeeria eesotsas seisab hoopis teist tüüpi mees: 61-aastane rahulik rootslane Lars Lagerbäck, kes enne sellele tööpostile asumist juhendas üheksa aastat kodumaa vutikoondist. Veebruaris ametisse astunud Lagerbäcki töö teeb aga raskemaks tõsiasi, et sisuliselt pole tal oma tiimiga erilist kontakti olnudki, kui ehk turniirieelsed kolm nädalat välja arvata. Kas nii lühikese ajaga õnnestub meeskond oma käe järgi paika panna? Kahtlane. Kuid toetudes 2002. aasta MM-il mängitud Rootsi-Argentina 1:1 viigimängule, on Lagerbäck vähemalt ühes asjas kindel: ta teab, kuidas argentiinlasi talitseda.

Inglismaa–USA

C-alagrupp

12. juunil kell 21.30

•• Varem kohtunud üheksa korda (seitse võitu Inglismaale, kaks USA-le).

C-alagrupi avamäng peaks põnevust pakkuma just ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel. Isegi vuti suhtes leiged ameeriklased on sellele päevale kalendris ringi ümber tõmmanud – paljud tahavad näha, kuidas vapper USA tiim, kes üllatas kõiki möödunud aastal konföderatsioonide karikasarja finaalipääsuga, saab hakkama mängides jalgpalli sünnimaa ja kunagise emamaa vastu.

Inglismaa jaoks pole tegemist mitte üksnes tuleprooviga jänkidega, kellele vähemalt ühel spordialal loodetakse pika puuga ära panna, vaid ka võimalusega näidata kohe esimeses matšis oma mänguvormi

ja häälestatust. USA-d ei peeta

raskeks vastaseks – küll aga põhimõtteliseks –, seda hoolimata tõsiasjast, et siiani on ameeriklased ainsad, kes on kahe aasta jooksul suutnud tähtsas mängus alistada seekordse turniiri suurfavoriidi Hispaania (konföderatsioonide karikasarja finaalturniiri poolfinaalis – toim).

USA jalgpallikorüfeed näevad mõõduvõtus Inglismaaga aga haruldast võimalust populariseerida ala oma kodumaal. Treener Bob Bradley on kindel, et mängupäeval on ameeriklased valmis telerid sättima vutikanalile. „Mäng toob jalgpallile

USA-s tohutult tähelepanu ning on meie jaoks seetõttu hea võimalus silma paista,” tunnistas Bradley World Socceri ajakirjale. Seitse Ameerika koondislast taovad palli Inglismaa meistriliigas, mis tähendab, et nende käekiri on inglastele hästi teada.

Holland–Taani

E-alagrupp

14. juunil kell 14.30

•• Varem kohtunud 27 korda

(11 võitu Hollandile, kuus Taanile, kümme viiki).

Meenutagem 1992. aasta Euroopa meistrivõistluste poolfinaali: Hollandi supertiim läheb enesekindlalt vastu viimasel minutil Jugoslaavia eemalejäämise tõttu EM-ile pääsenud Taani vutikoondisele. Tiitlikaitsjad hollandlased on kindlad favoriidid, kuid suudavad matši normaalajal vaevu viigistada. Lisaaeg väravaid ei too ning penaltitega marsivad finaali hoopis taanlased, kes lõpuks ka kogu turniiri kinni panevad.

Võib arvata, et too matš istub hollandlastel siiani valusalt hinges. Taanlastel on omakorda samuti tõestamist küllaga – viimased kaks omavahelist sõprusmängu on lõppenud 1:1 viigiga.

Hollandlased on mängus kahtlemata favoriidid, kuid ka taanlased – kes pole oma nelja MM-i finaalturniiri korra jooksul kordagi alagrupist edasipääsuta jäänud – usuvad, et neil on šanss kaheksandikfinaali jõuda.

Portugal–Brasiilia

G-alagrupp

25. juunil kell 17

•• Varem kohtunud 18 korda

(12 võitu Brasiiliale, neli Portugalile, kaks viiki).

Surmagrupi põnevaim matš. Kahe gigandi mõõduvõtt, mille riikide ajaloolised sidemed muudavad portugalikeelse maailma jaoks eriti magusaks ja põnevaks kohtumiseks.

Seda olenemata tõsiasjast, et kuna tegemist on alagrupi viimase mänguga, võib mõlema meeskonna saatus selleks hetkeks olla juba selgunud – portugallaste peatreener Carlos Queiroz on tunnistanud, et just Brasiilia matšiks valmistuvad nad erilise hoolega ning kuigi tema kolleeg Dunga on enne MM-i olnud tavapäraselt sõnaaher, on temagi peas ilmselt samad mõtted.

Koondiste madistamise kõrval kerkib selles mängus veel üks tähtis küsimus: kumb staar jääb peale? Brasiillane Kaká või portugallane Cristiano Ronaldo? Mõlemat on pärjatud kõlavate tiitlitega, sealhulgas maailma parima jalgpalluri aunimetusega. Klubikaaslastena Hispaania Madridi Realis tunnevad nad hästi teineteise tugevusi ja nõrkusi – kui viimaseid peaks üldse olema.

1970. aasta MM-il maailmameistriks tulnud endine brasiillaste ääreründaja Carlos Alberto on öelnud, et treener Dunga on teinud vea, panustades mängus suuresti Kakále, keda Euroopas mängivad pallurid hästi teavad ja tunnevad ning kes on seetõttu kerge saak. Sama on ette heidetud ka Portugali koondisele.

Tšiili–Hispaania

H-alagrupp

25. juunil kell 21.30

•• Varem kohtunud seitse korda (kuus võitu Hispaaniale, üks viik).

Turniiri suureks favoriidiks peetav Hispaania alustab alagrupimänge kahe suhteliselt lihtsa mänguga Šveitsi ning Hondurase vastu. Seevastu H-alagrupi viimane mäng tõotab tulla neist pisut põnevam, kui ette võetakse Tšiili koondis. Mõlemad hispaaniakeelsed, punasärgilised meeskonnad viljelevad suhteliselt sarnast mängustiili: kiiret ja ründavat söödumängu.

Tšiili lõpetas Lõuna-Ameerika alagrupi Brasiilia järel teisena, kaotades vaid punktiga. Seetõttu võib kindel olla, et kerget võitu nad Hispaaniale kinkima ei hakka ning võitlevad küünte ja hammastega selle nimel, et alagrupist teisena edasi pääseda.

Hispaania peab samas vaatama, et ta soosikukoorma all liiga vara kokku ei vaju – eriti veel, kui suhteliselt nõrkade alagrupikaaslaste üle peaks saadama  liiga kerged võidud. Tšiili on just paras vastane, kes võiks neil enne kaheksandikfinaale natuke tiibu kärpida ja kuumi päid jahutada.