Truuvert ootab aega, mil kiip kohustuslikuks muudetakse. “Kui kohustuslik süsteem tööle hakkab, peab inimesi teavitama, kus kiipe lugeda saab. Siis võtavad nad leitud hulkuva koera kaasa ja viivad õigesse kohta. Praegu veel koerte kiipidest ei teata,” arvas Truuvert.

TÄNAVAL JOOKSEVAD NUMBRITA KOERAD. Praegu saab koera registreerida loomaarsti juures. Koera numbri kinnitavad omanikud kaelarihmale, kui kinnitavad.

Loomaarsti Tiina Toometi sõnul on taolise registreerimise miinuseks see, et hulkuma satuvad koerad tihti ilma kaelarihmata. Need, kes looma tänavale viskavad, ei pane talle samuti numbriga rihma kaela. Kiip käib aga kogu aeg loomaga kaasas ja ka trahve on nii kergem teha. “Tahaks, et kord saaks majja. Praegu ei tea tihti õieti keegi, kellele koer kuulub,” leidis Toomet.

Toometi hinnangul peaks koera registreeriv kiip olema kohustuslik ning kui leitakse hulkuva ja kiibita koera omanik üles, saab ta topelttrahvi ning koer sundkiibistatakse. “Kui otsustatakse, et nüüdsest perre võetavad koerad peavad olema kiipidega ja omanik seda panna ei lase, võtab ta endale riski. Nii nagu ta võtab trahviriski numbrimärgita autoga sõites,” ütles Toomet ning nentis, et praegusest paremini peaks tööle hakkama ka hulkuvate koerte püüdmise süsteem. “Kui koertel on kiibid, on ju ka trahvida kergem.”

Kiibi panemine läheks maksma ligikaudu 350-400 krooni, 150 krooni registreerimine. ”Summa tuleb välja käia vaid üks kord, ka näiteks auto registreerimisel me ju maksame. Kiip süstitakse kaelapiirkonna naha alla, koer valu ei tunne,” selgitas Toomet.

KIIBID EUROOPAS TAVALISED. Kiibid on kohustuslikud mitmes Euroopa riigis. “See seob koera tugevalt omaniku külge,” ütles Euroopa väikeloomaarstide föderatsiooni endine president Marc Buchet, kes on kiibisüsteemiga tegelenud 12 aastat. “Paraku on inimesi, kes suhtuvad looma kui tarbekaupa. Ostavad sügisel ja kevadel puhkusele minnes jätavad maha. Kohustuslik kiip näitab hulkuva koera peremehe kätte.”

Bucheti sõnul kasutati varem Euroopas koerte märgistamiseks tätoveeringut, kuid see on loomale valus ja paljudele omanikele vastukarva. Tätoveering võib mõne aja pärast ka loetamatuks muutuda või pahatahtlik omanik kuuest nulli teha. “Minu kodumaal käivad registreerimine ja kiip käsikäes. Miinimum, mis kiibil peavad olema, on omaniku nimi, aadress, telefon ja looma nimi, tõug, vanus, sugu. Mida täpsemad on omaniku andmed, näiteks lisab ta ka faksinumbri, seda kiiremini leiab ta üles,” rääkis belglane Buchet.

Tema kogemus näitab, et kui Belgia loomaarsti juurde tuuakse hulkuma sattunud koer, ei tule 99 juhul sajast looma viia varjupaika, sest päeva lõpuks on kiibilt saadud andmete abil omanik leitud ja looma koju viinud.

Info Euroopa riikide

kiibisüsteemide kohta: www.europetnet.com

Hind võib saada takistuseks

Ly Pärn, Tallinna kommunaalameti heakorraosakonna vanemspetsialist Praegu saab koeraomanik registreerida hoolealust tasuta. Koera registreerimisel antakse omanikule tunnistus ja number kaelarihma külge panemiseks. Koera registreerinud loomakliinik või registreerimise õigust omav eraarst annab andmed Tallinna koerte keskregistrile, mis asub Eesti Kennelliidus.

Kui koeraomanik soovib koerale kiipi panna, tuleb tal selle eest maksta (u 300 kr), mis võib esialgu takistada nende levikut. Arvata võib, et kui paigaldamine muutub massiliseks, langeb ka hind.

Mida arvate kiibist?

Inga Siil, kahe puudli omanik Minu koertel on tätoveeringud. Nendelt näeb koera leidnud kodanik andmed kohe ära. Kiibi puhul tuleb aga otsida koht, kus oleks aparaat selle lugemiseks. Iseenesest on ka kiibiidee väga hea. Mida rohkem omanikud koera võima-liku kadumise pärast muretsevad, seda parem.

Sirje Vets, rotveileri omanik Inimeste teadlikkuse peaks viima selleni, et nad koera ei hülgaks. Viimane on kõige tähtsam. Koertel peaks küljes olema viide omanikule, olgu selleks siis tätoveering, kiip, kaelarihma küljes registreerimisnumber või omaniku telefon ja aadress. Süsteeme võib olla mitu.