Arvo Tinni käib iga päev usinalt olümpiavõistlustel



Austraalia tuntuim teedeinsener Arvo Tinni ei ole jätnud vahele ühtki olümpiapäeva, külastades iga päev erinevaid spordialasid. Korvpallurikasvu (198 cm) Tinni sai kahe nädala jooksul koos abikaasa Malle Tohveriga osa kümnest olümpiaalast.

"Päris ära on väsitanud," tunnistas Tinni. "See on peaaegu sama kui terve olümpia tõsist tööd teha. Ja pea hakkab valutama kui mõtlen sellele, palju see olümpiavõistluste külastamine raha nõuab."

Vaatamas on käidud trekisõitu, lauatennist, rannavollet, judot, vehklemist, veepalli, iluvõimlemist, kergejõustikku ja muidugi lemmikalasid korv – ja võrkpalli. "Tahtsime ka ujumisele minna, aga ei saanud enam pileteid," ütleb endine mitmekülgne spordimees. "Samas on olümpiakavas minu meelest rida mõttetuid alasid."

Sydney olümpiavõistlustel püüdis Tinni maksimaalselt osa saada ka eestlaste etteastetest. "Eestil on päris häid sportlasi. Kuid arvan, et Eestis võiks samuti luua riiklikud spordikoolid, nagu Austraalias viimased 24 aastat. Need loodi päärast 1976. aasta Montreali olümpiat, kus Austraalia jäi kuldmedalita. Nüüd on tulemused sootuks teised."

Kolmkümmend aastat (1960 – 1990) Uus-Lõuna-Walesi osariigi maanteameti peainsenerina riigiteenistuses olnud Tinni on edukalt harrastanud mitmeid spordialasid. "Mängisin korvpalli, võrkpalli, ragbit, lauatennist ja tegin kergejõustikku. Paremini istusid mulle tänu füüsilistele eeldustele kuulitõuge ja kettaheide. Osariigi üliõpilaste koondisse jõudsin aga korvpallis," räägib Tinni oma spordikarjäärist.

Tinni on hinnatud teedeinsenerina tuntud kogu Austraalias. Kõik suuremad Sydneyst välja suunduvad maanteed on tema projekteeritud. "Minu alluvuses töötas kokku 400 inseneri ja

10 000 töölist, kelle tegevust pidin koordineerima. Arvasin küll, et panen teised tööle, jääb endale rohkem aega. Ei jäänud."

Pärast riigiteenistusest lahkumist on ta viimased kümme aastat olnud ametis erafirmades.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare