Auahned noored tungivad esile
Kadrioru staadionil kettaheites elu teise tulemuse 69.58 teinud MM-i hõbedamees Gerd Kanter hingab olümpiavõitjale ja maailmameistrile Virgilijus Aleknale kuklasse. Aleksander Tammert hiilib nonde kahe vägilase ja ungarlase Zoltan Kövago varjus, kuid olümpiapronksil on raudsed närvid, millele võib möllava publiku ees loota.
Odaviske maailmameister Andrus Värnik ei lepi kiusliku seisukohaga, et tal jääb šanss jahtida vaid kõige kahvatumat autasu. Ometi vajab 84.58 visanud maailmameister kolm-neli meetrit pikemat odalendu, et Andreas Thorkildseni ja Tero Pitkämäke veidigi EM-i eel ehmatada.
Heitjates pulbitseva tahtmise ja rammuga oleme juba harjunud nagu vihmavaese suvega. Pidupäevatuju lõid Kadriorus 18–20-aastased tulevikutegijad eesotsas 100 m Eesti rekordi 11,53 püstitamise järel nakatavalt rõõmustanud Ksenija Baltaga.
Kuigi Balta tegi seitsmevõistluses 6180 punktiga pika hüppe maailma tippklassi suunas, leidub ikka imestajaid: miks küll nääpsuke neiu jändab kuulitõuke ja odaviskega, mis on talle ebasobivad? Keskendugu pigem sprindile
(100 m, 200 m, 400 m) ja kaugushüppele!
Mitmekülgne Balta
19-aastane Balta peab seitsmevõistlust südamelähedasemaks ja usub oma arengueeldusesse. Treenerid Andrei ja Remigija Nazarov, kes tunnevad mitme ala sobitajate hingeelu, näevad hoolealusel tugevaid trumpe – eeskätt kiirus ja töövõime, mis aitavad tal ka viske- ja heitealadel saada sitkemaks.
Teisalt, võib-olla ei peakski eriti vaagima, mis ala sobib Baltale rohkem – tehku kõike, mis talle meeldib!
Tänavu juba Eesti 200 m rekordit uuendanud Marek Niit valitses mõlemat sprinti. Peagi 19-aastaseks saav saarlane polnud noorteklassis üüratu talent, kuid koostöö Audentese treeneri Valter Espega pani elavaloomulise kräsupäise nooruki kindlalt edasi liikuma.
Plusspoolele tuleb kanda
20-aastase Tiidrek Nurme püüdlused kestvusjooksus, samuti EM-ile sõitja Veera Baranova võit põhialal kolmikhüppes ja kaugushüppes isikliku tippmargiga 6.45 pärast põnevusduelli Sirkka-Liisa Kivisega.
Tõrvatilgana meepotis mõjus aga see, et ükski teine EM-i normi täitnud 19 sportlasest ei suutnud kõige tähtsamal kodusel võistlusel näidata oma hooaja tipptulemust. Kuulitõukaja Taavi Peetre puhkis vihast – 19.14 jäi 20 meetri ründajale selgelt väheseks. Odaviskaja Jana Trakmann ja kõrgushüppaja Anja Iljuštšenko võitsid tagasihoidliku tulemusega. 100 m rekordimehe Argo Golbergi finaalist loobumine tekitas küsimuse, kes esindab EM-il Eestit 4 x 100 m teatejooksus.
Kahjuks ei lisandunud ka ainsatki uut EM-normi ületajat. Martin Vihmann rikkus oma ürituse 400 m jooksus liiga ägeda algusega, Jaanus Uudmäe ei leidnud kolmikhüppes õiget hoojooksurütmi.
Südamlikult õnnitlegem 43-aastast Eha Rünnet, kes teenis kuulitõukes 21. ja kettaheites 17. meistrikulla. Elagu nooruslikud naised!
