„Lõppkokkuvõttes läks parem võistkond edasi. Selle üle pole mõtet vaielda. Meile sai saatuslikuks oma vigade rohkus. Vastane tegi mõlemas mängus selgelt vähem oma vigu. Loomulikult ei saa üle ega ümber Tallinnas neljandas geimis toimunud 11:0 mõõnast ning Kreekas juhtunust, kus olime kolmandas geimis ees 13:8, ent järgmiseks oli tablool 13:16. Enam-vähem võrdsete vastaste puhul ei tohiks selliseid ärakukkumisi juhtuda. Need võiksidki olla märksõnad, mis sellise tulemuse tõid. Eilse (üleeilse – toim) kaotuse puhul psühholoogilisi aspekte ma välja ei tooks, kuna suutsime kaks tihedat geimilõppu enda kasuks kallutada. Viiendas geimis olime pooltevahetusel 7:8 taga, ent siis mängisid vastased tõesti hästi. Tõid pallid kaitses üles, lisaks pidas neil blokk ja nad said ka ühe serviässa. Meie mäng polnud ka kehva, ent lõpp õnnestus neil lihtsalt paremini. Selle meeskonna võitmiseks oleks vaja olnud liikumist sooritusega sinna 90–100% lähedale, ent vastane lasi meil mängida kusagil 70% ümber. Nad polnud füüsiliselt võimsamad, ent lõppkokkuvõttes olid kreeklased pa­remad ja stabiilsemad. Teisalt, Selveri lähiminevikku vaadates on näha, et oleme suhteliselt stabiilselt esinenud, ent hooaja jooksul tuleb ikka 1–2 perioodi, kus meeskond ei mängi parimat mängu. Viimased kolm nädalat on meil olnud selline periood. Võtame võrdluseks kas või meeste individuaalsed numbrid, kuna numbrid ei valeta. Tuleb tunnistada, et meil olnud kolm mängu, kus on olnud tipp-topp tasemel vastane ja me oleme kõik kolm kaotanud – kaks euromängu Patrasega ja möödunud nädalavahetusel Pere Leivaga. Natuke seletab vormikõvera langus sedagi, et meeste individuaalsed statistilised näitajad hüppasid nii kõvasti. Tallinnas olime kreeklaste servi vastuvõtuga suhteliselt hädas, millest tekkisid kohe kõik muud hädad. Mehed polnud kõige teravamad, sest serv polnud nii ohtlik, et need numbrid oleksid pidanud sellised olema. (Selveri servi vastuvõtt oli viimases kodumängus 47% – toim). Kreekas oli vastuvõtt parem ja mäng tihedam, välja arvatud vastaste kaheksa järjestikust punkti kolmandas geimis. Selles seerias jääb mul natuke rohkem kripeldama kodune mäng, kuna see oli kodupubliku ees ja alustasime väga hästi. Kogu eurohooaja kohta ütleksin aga, et oli Harju keskmine. Pärast CEV Cupi sarjast välja kukkumist oli loos Challenge’i sarjas päris soodne, kuna meile ei sattunud vastu Venemaa või Itaalia klubi. Kokku saime kaheksa euromängu, millest ükski polnud väga lihtne, kuigi kodus mängisime kuni viimase kohtumiseni päris hästi. Kõige rohkem hindan ma prantslaste (Beauvais Oise, kellega Selver kohtus kaheksandikfinaalis – toim) üle mängimist, ent üldiselt liigitaks ma peale viimase kõik kodumängud sinna päris lähedale.”

Avo Keele jutu pani kirja Pärt Talimaa