Balletist poksini, kergejõustikust rääkimata
Üks Eesti spordi sümboleid, arhitektide Peeter Tarvase ja Uno Tölpuse projekteeritud Kalevi spordihall avati pidulikult 24. novembril 1962. Kuid juba eelneval suvel oli tulevane spordimeka saanud tuleristsed. Hallis esines Moskva jääballetitrupp, mis Kalevi eksjuhi Johannes Nittimi sõnul tõi sisse umbes sama palju raha, kui halli ehitamine maksis.
Enne ametlikku lindilõikamist toimus Balti vabariikide ja Valgevene poksiturniir, mis aga läks lõhki. Eesti–Valgevene kohtumine jäi tulemuseta, kuna raskekaalus oma vastase nokauti löönud Ants Ainsoo tunnistati hiljem kaotajaks ja Eestilt röövitud võitu ei juletud publikule tunnistada.
Esimene võitja Härsing
Spordihall on eelkõige tuntud korvpalliareenina, ent kergejõustiku hüppealade tormiline areng toimus just Kalevi hallis.
Avavõistlustel startisid kolm naist 60 m jooksus, võitis legendaarne Liivia Härsing 7,7-ga. Täna 40 aastat tagasi lõppesid hallis esimesed suured rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused. Kõrgushüppes osalesid rootslased Kjell-Ake Nilsson (Rooma olümpial kaheksas ja Tokyos viies) ja Stig Petersson (Roomas viies ja Tokyos neljas ning EM-i hõbe). Teivashüppes võidutses 4.80-ga Prantsusmaa rekordimees Herve d’Encausse ja tõkkejooksus Tokyo olümpia kuues Marcel Duriez.
Veebruaris 1968 osales väliskülalisi kümnest riigist. Neist nimekaim, Tokyo olümpiahõbe 800 m jooksus kanadalane William Crothers võitis 1.57,6-ga Tõnis Matsini ees.
Kõrgushüppes teiseks tulnud Jüri Tarmak meenutas: “See oli suurepärane võistluspaik, millest varem võis vaid unistada.”
Tolmu ja liiva sõna otseses mõttes rajalt üles keerutanud kergejõustiklased pidid aga mõne aasta pärast pallimängude ees hallist taanduma. 1970. aastal 14. veebruaril kohtusid N Liidu korvpallikoondis ja Eesti meeskond. Liidu koondise eest mängisid kolm Eesti korvpallurit: Anatoli Krikun, Priit Tomson ja Aleksei Tammiste. Võit 91:73 kuulus koondisele.
Augustis alistas Eesti meeskond ajaloolises mängus USA 88:82 (41:43). Krikun ja Tomson olid seotud universiaadiga. USA nimekamad mängijad olid hilisemad profituusad Julius Erving ja Paul Westphal.
“Seal oli alati eriline tunne mängida, publiku kaasaelamine ei lasknud sind kunagi ära väsida,” ütles kahekordne maailmameister Priit Tomson.
1972. aasta 15. aprillil püstitati hallis peetud N Liidu meistrivõistlustel tõstmises 22 maailmarekordit. “Mängus olid sõidupiletid Müncheni olümpiale. Kaalul polnud mitte üksi kilogrammid, vaid ka närvid ja mehisus,” kirjutas Spordileht.
Raskekaalus pidasid ägeda esikohaheitluse Jaan Talts ja Pavel Pervušin. Surumises sai Talts üles maailmarekordilise 207,5 kg, kuid rekordkatsel ületas selle poole kiloga Juri Kozin. Rebimises oli Pervušini kord rekordeid ületada, algul 173 ja seejärel ka 175 kg. Tõukamises viis ta tippmargi 218 kilogrammile, kuid siis parandas Talts tippmarki kahe kilo võrra, millele Pervušin lisas rekordkatsel veel pool kilo.
Kuldmedali võitis maailmarekordilise 587,5 kiloga Talts. Üliraskekaalu parim oli maailmarekordilise 645 kiloga Vassili Aleksejev, püstitades kokku viis maailmarekordit.
Mõni kuu hiljem Münchenis olümpiavõitjaks kroonitud Talts ütles, et olümpiaeelset tippvõistlust Eestile niisama ei antud. “Meil oli tasemel organisatsioon,” lausus ta.
