Balta: EM-i medalit tahaksid paljud

Ksenija Balta kuulub Euroopa sisekergejõustiku meistrivõistlustel kümmekonna kaugushüppaja hulka, kes võiks õnnestunud sooritusega võita medali, kirjutab Eesti Päevaleht.

•• Kümme päeva tagasi püstitasid Tallinnas kuldliiga etapil Eesti siserekordi 6.70, millega jagad Torinos sise-EM-il startijate seas teist ja kolmandat kohta. Kuidas oled suutnud oma vormi hoida?

Ene­se­tun­de põhjal ei või mi­da­gi kind­lat väi­ta. Toon ik­ka näi­teks Nai­de Go­me­si, kes läks Pe­kin­gi olümpia­le suur­fa­vo­rii­di­na. Ta te­gi su­per­hooa­ja (7.12 – toim) ja oli kind­las­ti vä­ga häs­ti val­mis­tu­nud. Ome­ti sel­gus, et mi­da­gi oli jää­nud puu­du. Por­tu­gal­lan­na pol­nud kõige täht­sa­maks võist­lu­seks vaim­selt val­mis (6.29 – toim). Mul on läi­nud tree­nin­gu­tel kõik nor­maal­selt, olen püüdnud head sei­sun­dit hoi­da.

•• Oled osalenud olümpial ja EM-il. Kui tähtsaks pead talvist tiitlivõistlust?

Eks see­gi on suurvõist­lus, osa­le­vad Eu­roo­pa rii­ki­de tu­ge­va­mad sport­la­sed, tõsi, kõik pa­re­mad kau­gushüppa­jad ei tu­le. Näi­teks puu­du­vad Tat­ja­na Le­be­de­va ja Iri­na Si­ma­gi­na Ve­ne­maalt. Ede­ta­be­li põhjal on ve­ne­lan­na Ol­ga Kutšeren­ko oma pi­ki­ma hüppe­ga 6.84 teis­test üsna sel­gelt pa­rem. Ta on va­rem suurvõist­lus­tel kõrbe­nud, aga tä­na­vu on esi­ne­nud sta­biil­selt. Ka ede­ta­be­lis leidub ta­ga­pool tu­ge­vaid sport­la­si, kel po­le sel tal­vel veel vä­ga head tu­le­must kir­jas. Näi­teks Türgit esin­dav Ka­rin Me­lis Mey (tä­na­vu 6.45, mul­lu hal­lis 6.85 ja staa­dio­nil 6.93 – toim).

•• Treener Andrei Nazarov ütles pärast kuldliiga võistlust, et olnuks rahul, kui su tulemuseks jäänuks avakatse 6.55. Ometi rõõmustasid nii ennast kui ka teda väga õnnestunud õhulennuga. Mida Torinost ootad?

Al­la 6.50 ei to­hiks küll hüpa­ta! Kui nii juh­tuks, peaks mi­da­gi lah­ti ole­ma või ei saa ma võis­tel­des nii­su­gu­seid emot­sioo­ne, na­gu ta­haks. Te­ge­li­kult po­le­gi 6.50 hüppa­mi­seks min­git eri­list sei­sun­dit va­ja.

•• Mida saaksid heade emotsioonide esilekutsumiseks üle võtta oma eelmisest suurvõistlusest Stuttgardist, kus said tippkonkurentsis hooaja tippmargiga 6.65 teise koha?

6.65 ku­ni 6.70 on tões­ti nii­su­gu­ne tu­le­mus, mil­le­ga võib igal võist­lu­sel kaa­sa te­ha ja mil­le pä­rast ei pea hä­bi tund­ma. Stutt­gar­dis an­dis see mul­le ülla­ta­valt kõrge ko­ha. To­ri­nos on ava­tud kon­ku­rents, pal­jud ta­hak­sid me­da­lit ja see võib tuua võist­lus­se oo­ta­ma­tu pöör­de. Näi­teks olümpial tühis­ta­ti pä­rast seits­mevõist­lust do­pin­gu tar­vi­ta­mi­sel ta­ba­tud Ljud­mi­la Blons­ka eelvõist­lu­se tu­le­mus ja te­ma ase­mel lõppvõist­lu­se­le pää­se­nud ni­geer­lan­na Bles­sing Okag­ba­re võitis pronks­me­da­li. Kui kee­gi ta­gant suu­re pau­gu­ga et­te­poo­le tu­leb, võib see mõne­gi soo­si­ku rütmi se­ga­da.

•• Aga kas sinagi võiksid teha nii-öelda paukhüppe?

Hirm­sas­ti ta­haks! Aga et teis­test sel­gelt kau­ge­ma­le hüpa­ta, peab kõik suu­repä­ra­selt klap­pi­ma. Mon­do ra­ja­kat­tel võis­tel­des po­le mul siia­ni mi­da­gi head et­te näi­da­ta. Tõsi, ma po­le Mon­dol võis­tel­des ol­nud ka ku­na­gi heas vor­mis, ik­ka oli ja­ma­sid.

•• Tõenäoliselt jagatakse medaleid 6.70–6.75-ga. Mida oma sisetippmargi kordamine või veidikene ületamine sinult nõuab?

See eel­dab täie­lik­ku õnnes­tu­mist Aga esial­gu on va­ja saa­da lõppvõist­lu­se­le, siis saab järg­mi­se eesmär­gi sea­da.

Isiklikku
Ksenija Balta
kergejõustiklane

*Sündinud 1. novembril 1986
*Võistleb 6. märtsil Torinos sise-EM-il kaugushüppes
*Tulemused: 2004–6.01, 2005–6.32, 2006–6.80 (Eesti rekord), 2007–6.55 (hallis), 2008–6.65, 2009–6.70 (Eesti siserekord).
*Eesti rekordi omanik: 100 m jooks 11,47 (2006) ja 200 m jooks 23,05 (2006).


Arvamus
Andrus Nilk

Kuldliiga võistlusel näitas Balta nii head tulemust 6.70 kui ka stabiilset seeriat, ta sai kirja veel 6.62 ja 6.55. Null tuli vaid ühel katsel. Kui ta suudaks Torinos sama kaugele hüpata, oleks super. Ksenija on saanud palju harjutada tõkkejooksu, mis tuleb tema hüpperütmile kasuks. Ta tegi ju varem mitmevõistlust, mitmekülgne ettevalmistus sobib. Stabiilseid tulemusi näitas Ksenija ka mullu, olümpial ei õnnestunud end realiseerida (6.38 andis 27. koha – toim). Meie olümpiavõitjadki on enne suuri võite maksnud kooliraha. Ksenija läheb tasapisi paremaks, nüüd on tugevam, kiirem ja kogenum.