“Hea meel muidugi. Olen nihkunud edasi ühe matši haaval, suuri sihte pole pidanud. See taktika on edu toonud. Aga turniir pole veel lõppenud, kuigi esikoht on käes,” sõnab eesti mehe kombel ettevaatlikult sõnu seadev Baruto.

Kaks vooru enne turniiri lõppu edestab Baruto lähimaid jälitajaid kolme võiduga. Homme pärast viimast mat‰i saab Baruto väikese karika ja kaks miljonit jeeni auhinnaraha. Tõenäoliselt pääseb Baruto profisumo eliitliiga kõrgeimasse divisjoni Makuuchi, kus turniiridel maadeldakse imperaatori suurele karikale ning turniirivõit annab juba 10 miljonit jeeni.

“Eks pühapäeval näeb, kas ma saan karika. Ja Makuuchisse pääsemisest ei mõtle ma enne, kui ametlik teade tuleb. See on žürii otsustada. Oma klubis tuleb õnnitlusi vastu võtta ja lehed kirjutavad sumost üsna laialt. Ega mulle avaliku tähelepanu all olek eriti meeldi,” lisab Baruto.

Höövelson sõitis Jaapanisse veebruaris 2004 ja sai profisumosse sisenemiseks ettevalmistuse Jaapani rahvusülikooli sumoklubis Nichi-dai. Pärast eksamit sai ta endale maadlejanime Baruto, tõlkes baltlane.

Polnud tühi koht!

Nüüdne võit Juryo turniiril tõstab Baruto tuntust Jaapanis veelgi. “Eriti siis, kui Barutol õnnestub võita kõik 15 matši. Absoluutne tulemus on profisumos väga harvaesinev,” kinnitab sumo Eestisse tooja Riho Rannikmaa, kes palka saab Lääne-Virumaa spordiliidu juhina.

Rannikmaa tõrjub oletuse, et Eesti sumo tekkis tühja koha peale. “Eestis on tugevad maadlustraditsioonid. Kreeka-rooma ja vabamaadlus, hiljem judo panid sumoharrastusele hea aluse,” võtab Rannikmaa kokku.

Algus väärib meenutamist. “1994. aastal tuli maadlusliitu kutse sumoturniirile Saksamaale. Maadlusliidu omad keerutasid kutset näpu vahel ja andsid selle judotreenerile Aavo Põhjalale. “Sa, Riho, oled Jaapani fänn. Äkki korraldad asja ära?” andis Põhjala omakorda mulle kutse edasi,” kõneleb Rannikmaa.

Saksamaal käis ära Kaido Tamme. Endine maadleja, kes kaalu tõustes läks üle judosse ja oli raskekaalus Indrek Pertelsoni järel teine mees. “Tammele sumo ei meeldinud. Aga kui ta järgmisel aastal sai EM-il pronksi, hakkas meeldima. 1996. aastal tegime juba Võsul turniiri. Lisandus sumomaadlejaid, juurde tulid Karl Lõõbas ja Madis Õunapuu. Siis oli juba hoog sees,” meenutab Rannikmaa.

Aasta 1997 oli Eesti sumole edukaim. EM-võistlustel saadi nii absoluut- kui ka raskekaalus kaksikvõit, meistriteks tulid Lõõbas ja Tamme, hiljem jõudis MM-il medalile Aap Uspenski.

Sumo pälvis poliitikute tähelepanu. Aastapäevad oli sumoliidu president Edgar Savisaar, kelle kõrval toimetas Erika Salumäe. “Sumo oli mõlemale lühike vahepala,” kuuldub Rannikmaalt, kes 2003. aastal Jaapanis õppereisil olles sondeeris pinda mõne eestlase proovimiseks profisumos.

“Sama idee tekkis Höövelsonil ja Ott Juurikasel. Sain neile siis 2004. aasta veebruaris öelda, et lennukipiletid on olemas. Minge ja proovige! Kaido jäi pidama, Ott ei pidanud vastu. Ja vaat, mis sellest välja tuli,” tunneb Rannikmaa õigustatult uhkust.

Eesti sumo suurim toetaja

•• Jaapani sumotreener Kazuo Kurozono on Eesti sumomaadluse suurim sõber ja patroon. Ta on käinud Eestis kuus korda ja mitmel korral märkinud, et asuks meelsasti Eestisse elama.

•• “Loomulikult püüab sumo sünnimaa Jaapan muistset võistlusviisi populariseerida üle maailma, kuid Kurozono on teinud kaugelt rohkem kui tema kohus. Ta on tõesti Eesti sumo suurim sõber,” iseloomustab Riho Rannikmaa, kes lisab, et jaapanlaste imetlus Eesti sumo suhtes on seda suurem, kui saadakse teada, kui väikese maaga on tegemist.

•• Kurozono poeg maadleb Barutoga samas klubis, kuid ei ole Mihogaseki tallis olnud eestlasega võrdselt edukas.