Bolt naudib kiirust, publikut ja täisverelist elu
Veidi vähem kui aasta tagasi ajas Bolt 100 m lõpumeetritel olümpiavõidu üle joovastudes käed laiali, kahandas hoogu ja ületas finišijoone maailmarekordiga 9,69. Küsiti: mida jamaikalane suutnuks küll siis, kui täisjõuga lõpuni pingutanuks?
Pühapäeva hilisõhtul andis Bolt kõigi aegade tugevamaks kujunenud 100 m finaaljooksus olümpiastaadionile kogunenud 55 000 vaatajale vastuse – 9,58!
Treener Glen Mills oli pakkunud pärast olümpiat hoolealuse potentsiaalseks ajaks 9,54, USA teadlased 9,55, endine tippsprinter Ato Boldon aega alla 9,60. Kõik olid tõele lähedal, ent milleks on 22-aastane jamaicalane ülepea suuteline ja missuguse pähkli järgmistele põlvkondadele pureda annab, kütab põnevust nagu erutaval kohal katkev sarifilm.
„Ma ei jahi rekordeid, jooksen võidu pärast,” ütles Bolt. „Aga olin kindlasti rekordi püstitamiseks valmis ja tegingi seda. Ma ei arvanud, et võin joosta kümnendiku võrra kiiremini oma rekordist, aga minu jaoks on kõik võimalik.”
Kolmekordse olümpiavõitjana sattus Bolt avalikkuse tähelepanu surve alla, teda peibutati raha ja naistega, veeti mööda vastuvõtte ja kohtumisi. Aprilli lõpus sõitis ta oma BMW-ga kraavi, kosus kergest vigastusest ja pidi mõõdukalt treenima. Ometi jäi ta tormilise aasta kiuste iseendaks, rõõmsaks ja vahetuks. Muutus üksnes 0,11 sekundit nobedamaks.
„Teadsin, et tuleb suurepärane võistlus,” lausus Bolt. „Tundsin end hästi ja teadsin, milleks olen võimeline. Siinsele jooksule tehti suur sissejuhatus, õhkkond oli väga hea. Teadsin, et ei tule kerge, aga startisin hästi ja kui hoog oli üleval, panin edasi. Tulin siia, et anda endast parim ja teha, mida oli vaja.”
Bolti mänglevad jooksud suurendavad spordipublikut rohkem kui ükski teine kergejõustikusaavutus viimasel kümnendil. Võiduringil kätles Usain meelsasti tervitajatega, jagas autogramme ja poseeris imetlejatele.
„Tahan teha kergejõustiku suureks,” ütles Bolt. „Niisugused jooksud, nagu näitasime koos nende poistega täna, erutavad publikut. Tahame neid veel teha, meelitada rohkem sponsoreid, et saaksime elu rohkem nautida.”
Mis peaks olema nendel poistel ehk ülejäänud medaliomanikel Tyson Gayl ja Asafa Powellil võitja siira soovi vastu? Mida pidid nad tundma, kui nägid, et pikakoivaline rivaal startis nagu välk ja pages juba poolel distantsil eest?
„Olen väga õnnelik, et Usain Bolt võitis maailmarekordiga,” ütles USA rekordiga 9,71 hõbeda pälvinud Gay. „Tean, et see võib kõlada kummaliselt. Teadsin, et keegi on seda aega suuteline jooksma. Kahjuks polnud see mina. Aga olen etteastega väga rahul.”
Eksmaailmarekordiomanik, kaks aastat tagasi 9,74 sprintinud Powell lõpetas ajaga 9,84 kolmandana. „Kui nägin Usaini poolfinaali aega (9,89), mõistsin, et pean teda püüdma. Aga ma ei saanud teda isegi pärast finišit kätte,” tunnistas jamaicalane.
Revolutsionäär
100 m jooksu maailmarekordi parandamiseks 9,95-lt 9,79-ni kulus üle kolmekümne aasta. Bolt uuendas kahe suvega rekordit peaaegu sama palju – 9,74-lt 9,58-ni.
„9,5 on suur asi, olen selle üle uhke, et suutsin esimese mehena nii kiiresti joosta,” lausus Bolt. „Tean, et olen rääkinud 9,4-st. Kunagi ei või midagi ette öelda. Lihtsalt töötan edasi.”
On sümboolne, et kergejõustiku uuendaja, särav täht pärineb väikese, 2,7 miljoni elanikuga rahva seast. Aastaid on suurriikide treenerid ja teadlased, kuid ka dopinguainete kokkusegajad nuputanud, kuidas panna inimene kiiremini jooksma. Oleme näinud ilusaid etteasteid, aga ka muskleid punnitavaid inimroboteid.
„Hämmastav jooks, see on kergejõustiku pöördepunkt,” lausus endine tippsprinter Jon Drummond, kes praegu juhendab Gayd. „Tehnoloogia muutub, rajakatted muutuvad, tehakse kergemaid naelikuid. Vaadake nende pikkust – üle kuue jala (kuus jalga on 183 cm – toim)! Nad on õrnad hiiglased.”
Täna 200 m eeljooksus startiv Bolt oletas, et pole valmis ületama Pekingis püstitatud maailmarekordit 19,30, aga võit ongi talle tähtsam. „Ei mingit pidu enne teisipäeva. Ees ootab 200 m jooks, pean selleks puhkama,” ütles ta.
