Bulgaarlased ei püsinud püsti, aga lõid Eestile kaks väravat
Bulgaaria avas skoori 16. minutil ehk just siis kui tundus, et Eesti on väljakuperemeeste esimesele survele vastu pidanud.
“Esimese värava oleksin võinud ära päästa, jätsin eesnurga vabaks,” tunnistas väravavaht Mart Poom pärast mängu. “Magasime maha, et Martin Petrov vahetas äärt. Urmas Rooba jäi vaid pisut hiljaks, äärepealt oleks saanud löögile jala vahele. Mina jäin ka natukene hiljaks, sain sõrmed vahele aga ei jõudnud lööki tõrjuda.”
Tõste ebaõnnestus
Eestil avanes suurepärane võimalus mängu pööre tuua 28. minutil, kui Andres Oper lõikas vahelt väravavaht Dimitar Ivankovi väljalöögi, vabalt karistusalasse pääsenud Operi löök aga tabas oma eksimuse parandanud puurivahti. Eesti nurgalöögi järel pääses väravaesises saginas üritama Meelis Rooba, kuid pall lendas Ivankovile pihku.
“Võimalus oli tõesti hea,” tunnistas Oper. “Olin väravavahi veaks valmis, tegin kõik õigesti kuni viimase tõsteni, mis ebaõnnestus. Ei ole hea, et ma selliseid võimalusi ära ei kasuta, varem suutsin seda. Trennis tuli kõik välja, enesekindlus oli olemas,” arutas Oper.
“Vaheajal Arno toonitas, et meilgi võib paar võimalust tekkida,” selgitas Poom. “Arvan, et nii tugevate vastastega tuleb vaheajani väravateta viiki hoida nagu Horvaatias.”
Pärast vaheaega oli Eestil veel üks võimalus viigistada. 63. minutil teenis Oper Eestile nurgalöögi, Marko Kristal suunas palli tagaposti, kus Kristen Viikmäe pääses peaga löögile, paraku vastasega võideldes ebaõnnestunult.
Viis minutit hiljem eksis Oper oma väljakupoolel palli vastuvõtul, bulgaarlased mängisid palli keskelt läbi ja Poomiga silmitsi pääsenud Dimitar Berbatov põrutas tugeva löögiga palli vasakusse alanurka.
“Hakkasin palli omaks võtma, lasin end selga tõugata, ei jõudnud enam ise pallile järgi,” rääkis Oper.
Kaks minutit hiljem sai kõik lõplikult selgeks, kui sakslasest kohtunik Franz-Xaver Wack otsustas Operile Ilian Stojanovi jalgade tabamise eest punast kaarti näidata.
Punane pomm
“Üritasin talle ette libiseda, mitte jalgadesse sõita,” kinnitas Oper. “Vahepeal tundus, et kohtunik ei anna isegi hoiatust, siis käis äärekohtuniku käes küsimas ja andis punase. See oli täielik pomm, ma ei mäleta, et oleksin üldse varem punast saanud.”
Oper tunnistas siiski, et poleks pidanud selles olukorras nii jõuliselt üritama. “Kuigi Pijpers rääkis sellest, unustasin hetkeks, kui hästi bulgaarlased oskavad kukkuda” möönis Oper.
Peatreeneril ja ründajal oli pärast mängu lennujaamas pikk jutuajamine. ”Rääkisime ka punasest kaardist ja selle tagajärgedest,” selgitas Pijpers, kes ise oli samuti lähedal treeneripingilt eemaldamisele, sest avaldas protesti, kuidas kohtunikud bulgaarlaste pea kõik kukkumised eestlaste vigadeks vilistasid. “Püüdsin kohtunikke mõjutada ja olin tõesti punasele väga lähedal. See on üks minu nõrkusi,” tunnistas Pijpers.
Operit patuoinaks aga peatreener ei tembeldanud. “Mõnikord, kui läheb untsu, siis läheb totaalselt untsu,” arvas Pijpers. “Olen pettunud, et me ei suutnud palli hoida. Kui tahad enamat, siis tuleb väravaid lüüa. Oleme sellises arengustaadiumis, et hea tulemuse saamiseks peame ise väga hästi mängima.”
