Edu toodab edu ehk Kergejõustiku tulevik sõltub praegustest otsustest
Euroopa võistkondlike meistrivõistluste II liiga oma alagrupi võitjat, Eesti kergejõustikukoondist ootavad järgmisel aastal esiliigas veelgi tugevamad konkurendid, seega veelgi suuremad ülesanded.
Esiliigas võistlemise edukus hakkab sõltuma praegu tehtavatest otsustest, loodetavasti uuendustest ja muudatustest, sest tehes kõike vanaviisi, oleks naiivsus loota paremat tulemust.
Alustada tuleks aga olukorra ja ka äsjase edu põhjuste analüüsiga. Möödunud võistluspäevade edu määrajaiks olid kõigi võistlejate motiveeritus, eesmärgistatud ja sihipärane tegevus treeninguperioodil ja tugev võistlusvaim. Võistluste käigus sündis sünergia, mille tulemuseks olid eneseületamised ja isiklikud rekordid. Sünergia tekkimisel võistkonna meie-tunne tugevneb ning koostööd nautivad liikmed on suutelised panustama tavapärasest tunduvalt rohkem.
Info peab liikuma
Kuidas suurendada äsja saavutatud edu, kuidas taasluua sünergiat? Esiteks on meie võimuses toetada üksteist kõigi asjaosaliste tugevate külgede arendamisel, olla avatud uutele lahendustele ning koostöö käigus areneda ka ise. Eeltingimuseks on info vaba liikumine ja probleemidega viivitamatu tegelemine.
Peab nentima, et just info vaba liikumise jaoks on arenguruumi küll, oleks vaid soovi seda luua, kuulata ja jagada.
Esimeseks infoks, mida tuleb koos luua ja jaotada, olekski eespool nimetatud analüüs. Olen seda meelt, et taastamist vajaks laiema aktiivi taaskaasamine, moodsamalt väljendades võrgustiku loomine. See ei nõua suuri kapitalimahutusi, küll aga inimressursi väärtustamist. See algab suhetest kergejõustikuliidu sees, samuti liidu ja klubide vahel. Seda toetav treenerite nõukogu institutsioon on kaotatud, kuid midagi sarnast või efektiivsemat pole asemele loodud.
Positiivse tulevikuvisiooni aluseks on ühelt poolt võistkonna noorus ja teisalt treenerkonna kogemuste pagas. Praeguse koondise treeneritest on 90% vanemad kui 50 aastat ja saanud oma kvalifikatsiooni kõrgkoolist. Neil päevil kõrgkool enam kvalifitseeritud treenereid ette ei valmista ja süsteem elamisväärse palgaga ei kindlusta. Mistõttu neist 90% treenereist omakorda 90% on sunnitud lisateenistust pidama.
Alaliidu liikmeskonna ehk klubide meisterlikkuse arendamise motiveerimise süsteem vajab ajakohastamist. Praegu on koondise tasemel ja meistrivõistluste finalistide tasemel täiskasvanud sportlased klubile piltlikult öeldes karistuseks. Nende jaoks tuleb teha tunduvalt suuremaid investeeringuid.
Klubide suurimaks sissetulekuallikaks on pearaha, mida omavalitsus jaotab kuni 19-aastastele noortele. Käärid tekivad noorsportlase saamisel täiskasvanuks, sest sportliku meisterlikkuse tippaeg on uuemate statistiliste andmete põhjal nihkunud 23 ja 27 eluaasta vahele.
Seega tekib vaakum vahemikus, mis jääb pearaha lõppemise ja sportlike tipptulemuste statistiliselt tõenäolise saavutamise vahele. Rahalise toetuse kadumise ja klubide materiaalse nõrkuse tõttu ei jõua paljud andekad sportlased enese realiseerimiseni. Sama käib treenerite kohta. Järjepidevuse kadumisega süsteemis kaovad mitmed andekad spordist. Ka meie viimaste aastate noorte tiitlivõistluste tippudest on suurem osa selleks vanuseks sportimise lõpetanud või tõsiste vigastuste küüsis. Viimastel pole küll põhjuseks materiaalsete vahendite nappus, aga nähtustel on põhjused, mis vajavad analüüsi, mahavaikimisest ülesaamist ja info jagamist – et me ei kordaks taas samu vigu ega kaotaks uusi noori talente.
Ma ei ole küll netikommentaaride lugeja, kuid meie kergejõustikukoondise esinemise kommentaaride arv oli muljet avaldav – üle 400. See on tõestuseks, et alal on kaasaelajaid ja see läheb paljudele korda. Mis omakorda sunnib meid suhtuma kergejõustiku arendamisse suurema vastutustundega.
Võistlus motiveerib
Saavutusspordi suurim stiimul on võistlus, targalt koostatud ja huvitavate võistlustega kalender on tohutu ja asendamatu motivaator. Seega oleks kõige kiirem positiivse mõjuga ettevõtmine võistluskalendri täiustamine.
Sünergia tekib üksnes ühistegevuses, võistkondlikes võistlustes. Arvan, et pole küll kerge, kuid ka mitte lootusetu ettevõtmine taastada Eesti täiskasvanute koondisele paar võistkondlikku võistlust. Noortekoondiste tasemel on need õnneks säilinud.
Sisuliselt on sama meelt ju ka koondise peatreener Aivo Normak, kes väitis, et Eesti ühtne koondis oli meie edu võti. Seega tuleks kergejõustik muuta rohkem võistkonnaalaks: kuuluda koondisesse, olla oluline rohkematele kui oma oma treeneritele puudutab palju sügavamalt sportlase tundesfääri kui üksinda rassides. See omakorda aitab kaasa individuaalsele edukusele.
Ajaloost on hea näide Fred Kudu, kes jättis endast rahvusvahelisse kergejõustikuellu jälje visionäärina, mitmevõistluse rahvusvahelise võistlussüsteemi alusepanijana. Tema oli nii mitmevõistluse Euroopa karikavõistluste kui ka kõikvõimalik mitmevõistluse maavõistluste idee autoriks.
Vaatamata targale hoiatusele – püüdke muuta midagi ja vaenlased on teile garanteeritud – on headeks muutusteks kõige parem eduhetk. Siis on rohkem optimismi ka tuleviku suhtes ning ehk tekib vaenlaste asemel hoopis mõttekaaslasi. Sest eduhetkes on oma tõehetk, vajadus kriitiliselt analüüsida kergejõustikukorraldust ja selle suutlikkust tagada parem tulevik. Muutused on vajalikud, arvan, et riskima peab – suurema edu ja jäävamate väärtuste nimel. President Lennart Meri on oma „Poliitilise testamendi” raamatus öelnud: „Oleme olnud edukad kõiges peale Eesti väärtussüsteemi taasloomise”. Eesti kergejõustikul on võimalus panustada väärtuste taasloomisse. Kui ressursid on piiratud või lausa kasinad, peavad otsused ja tegutsemine olema eriti targad. Et edu toodaks edu.
4 ettepanekut
1
Taastamist vajaks laiema aktiivi kaasamine, moodsamalt väljendades võrgustiku loomine. See ei nõua suuri kapitalimahutusi, küll aga inimressursi väärtustamist. Treenerite nõukogu institutsioon on kaotatud, kuid midagi sarnast või efektiivsemat pole asemele loodud.
2
Klubide meisterlikkuse arendamise motiveerimissüsteem vajab ajakohastamist. Praegu on koondise ja meistrivõistluste finalistide tasemel täiskasvanud sportlased klubile piltlikult öeldes karistuseks.
3
Analüüsi vajab küsimus, miks ei ole viimastel aastatel noorte tiitlivõistlustel tippu jõudnud noored suutnud seda korrata täiskasvanute seas.
4
Taastada Eesti täiskasvanute koondisele paar võistkondlikku võistlust, sest vaid ühistööst sünnib sünergia.
