Eesti karu medalid päästsid spordiaasta! Kas Seim särab ka Rios?
Tegelikult on Eesti meesatleetide spordiaasta siiani olnud üsna nigel. Eesti olümpiakomitee võis küll raporteerida, et tiitlivõistlustelt saadi rekordiline arv poodiumikohti, aga medalil ja medalil on kaaluvahe. Õhus oli veidi ebamugav küsimus, kes meestest üldse aasta sportlaseks kuulutada.
Parimaks kergejõustiklaseks nimetatud kettaheitja Gerd Kanter avaldas enne Seimi võistlust soovi, et loodetavasti ei tule temal MM-i neljanda koha mehena kuldset Kristjanit vastu võtta. Et pisut piinlik oleks. Maadleja Heiki Nabil oleks lavalaudadele kaasa võtta küll EM-pronks, kuid peavõistlus ehk MM läks temalgi nihu. Hea taktika ja ebainimliku pingutuse toel ülimalt tihedas heitluses üldarvestuse MM-pronksi näpsanud 25-aastase Mart Seimi võidukarje vabastas kõik dilemmast: nüüd on valikus mees, kes pani tähtsaimal jõuproovil täkkesse ja tõi Eesti tõstmise 43-aastase vaheaja järel maailmakaardile tagasi.
Kas õigete mõõtmetega ülikond spordiaasta lõpugalaks on ikka olemas? „Tuleb vist üle vaadata jah,” muheles 152-kilone vägilane, kes oma jõu, mõõtude ja rahuliku-muheda iseloomu tõttu tahes-tahtmata karu meenutab. Üht mõnusat eesti karu, kelle töökus ja murdumatu tahe teeb kogu rahva uhkeks.
Eestlase taktikavimka
Medalinäljase väikerahva jaoks, kes sportlastel hoolega silma peal hoiab ja väljavaateid apteekrikaaluga vaeb, polnud Seimi edu suur üllatus, kuid tõstmise ringkondades küll. „Raudselt,” kinnitas tõstja treenerist isa Alar Seim. „Rahvusvahelise alaliidu eelvaates olid soosikute seas esimesed kaks kohta jaganud venelane ja grusiin ning veel kaks armeenlast, Marti ei mainitud. Tähelepanu sai see siin küll palju.”
USA-s Houstonis toimunud MM-i algus ei ennustanud aasta eest neljandaks tulnud Seimile head. Esiteks käis tal soojendusel seljast mingi kahtlane raks läbi. Teiseks – rebimise avakatse 185 kiloga ebaõnnestus. „Pudistasin ära. Kang oli nii kerge, et ehmatasin ära ja jätsin liigutuse lõpetamata. Ei teagi miks!” ütles Seim ja pugistas naerda. „Teisel katsel rebisin 185 vihaga ära. Lõpuks sain kirja 190, ideaalis tahtnuks 193–195. Aga täna polnud seda õiget tunnet.”
Eesti absoluutsele rekordile sai igatahes hoobilt viis kilo otsa pandud. Seim hoidis rebimise järel 13. kohta ja ees seisis tema trumpala – tõukamine. Rakveres sündinud sportlane lükkas algraskuse viimasel hetkel koguni 241 kiloni ja see jahmatas nii kaasvõistlejaid kui ka Eurospordi kommentaatoreid. „Tean, et ta on tõukamises enesekindel, aga loodetavasti mitte liiga enesekindel,” kahtles ingliskeelse Eurospordi tõstmise ekspert eestlase võimetes.
Ent see oligi oma võimeid hästi tundva Seimi salaplaan: tõsta algraskus 235 kilolt 241-ni, et konkurendid segadusse ajada ja kaardid sassi lüüa. Mootorrattaraskune koorem soostuski pikemalt puiklemata Seimi rinnale kerkima ja sealt sirgetele kätele. Seejärel tõstis eestlane uljalt panuseid ja tellis kangile 248 kilo ehk kaks kilo rohkem kui tema Eesti rekord.
Paraku ebaõnnestus Seimi teine katse: kang ei kerkinud rinnalegi. „Läksin liiga kanna peale, tekkis surnud nurk, kust ei saanud tõusta,” selgitas Seim. Viimaseks katseks oli pilt selge: pronks või kaheksas koht. Just nii tihe oli konkurents.
„Lõppkoht tuli super!” rõõmustas Seim. „See medal tähendab mulle väga palju. Tulin tõukamises medali järele, aga teadsin, et kogusummas on seda väga raske saada. Eesti tõstmise jaoks on üle mitmekümne aasta medali võitmine kindlasti supertulemus. Loodan seda traditsiooni jätkata ja järgmistelgi võistlustel medaleid koguma hakata. Tahan tänada kõiki, kes mind aidanud on.”
Albegovi müsteerium
MM-ile pani võimsa punkti venelane Aleksei Lovtšev, kes viis tõukamise maailmarekordi 264 kiloni ja rekord on ka kogusumma 475. Hõbeda teenis grusiin Laša Talahhadze 454 kiloga (207 ja 247). Edasi läks aga vägas tihedaks: 3. Mart Seim 438 (190 + 248), 4. Gor Minasjan (Armeenia) 437, 5. Shih-Chieh Chen (Taiwan) 436, 6. Jauhei Žarnasek (Valgevene) 436, 7. Almir Velagić (Saksamaa) 433, 8. Ruben Aleksanjan (Armeenia) 433. Meenutuseks: mullu andis 431 kilo Seimile veel neljanda koha.
„Mart on öelnud, et tahab Rio de Janeiro olümpialt medalit, ja põhimõtteliselt tuleb arvestada sama seltskonnaga,” märkis treener Seim. Üks suur küsimärk siiski on. Üsna viimasel hetkel loobus MM-ist venelasest tiitlikaitsja Ruslan Albegov. Kui esialgu ulatusid Eesti alaliidu presidendi Jaan Taltsi kõrvu kuuldused positiivsest dopinguproovist, siis viimase info järgi pole mingist vahelejäämisest või võistluskeelust juttugi. „Ta võistleb järgmisel kuul Presidendi karikal,” kergitas Lovtšev MM-i pressikonverentsil hämara loo kohalt saladusekatet. „Otsustati, et mina tulen MM-ile ja tema on meeskonna liider Presidendi karikal. Ta on endiselt tugevaim mees maakeral!”
Houstonis ei võistelnud ka iraanlasest olümpiavõitja Behdad Salimi Kordasiabi. Temagi kuulub venelastega samasse tugevuskategooriasse, paraku vigastas hiljuti treeningul 262 kilo tõugates rängalt põlve ja käis operatsioonil. Tema paranemine Rio olümpiaks oleks ime. „Imesid on ennegi juhtunud. Teine asi on, mis vormi ta jõuaks,” kostis Seim, kes usub, et kui lisab kogusummale kümme kilo, on ta väljavaated head. „Arvan, et olen medalimängus sees.”
Tegelikult lootis Seim nädal tagasi tehtud treeningu põhjal, et jaksab juba Houstonis 255 kilo tõugata, paraku polnud enesetunne võistluspäeval ideaalne. Isa usub, et ka rebimine tuleb viia 200 kilo lähedale. Seega varu jäi. Konkurendid seevastu võivad ka vähikäiku teha. Näiteks kahe aasta eest Tallinnas peetud U-23 vanuseklassi EM-il keelatud ainetega vahele jäänud Talahhadze naasis kaheaastaselt võistluspausilt. Sel ajal sportlased dopinguküttidele huvi ei paku ja miskipärast on nad areenile naastes esiti hirmsat väge täis, kuid see kipub pigem haihtuma kui kohuma.
Enne olümpiat võistleb Seim vaid aprillis toimuval EM-il, Presidendi karikast otsustas ta loobuda, kuna ei leidnud Groznõisse sõiduks mugavaid kiireid lende.
