Eesti kiireim üheksandik Kevin Korjus tunnistab vaid häid hindeid
Kevin Korjus õpib alles põhikooli viimases klassis, kuid üks edukas vormelihooaeg on tal juba selja taga. Autovõidusõit on aga tõsine tippsport, mida kooliõpingutega ühendada on äärmiselt keeruline.
Möödunud reedel lõppes esimene kooliveerand. Erinevalt 35 klassikaaslasest ei tähendanud see Korjusele kauaoodatud puhkuse algust. Laupäeval pakkis ta asjad ja asus teele – ees ootasid vormel-Renault’ katsed Belgias Spa ringrajal. Ilma sügiseste ja talviste treeningsõitudeta pole järgmise aasta võidusõitudel edu loota, hooaja kestel võistlusradadel trenni teha aga ei lubata. Rajad on võõrad, sest Korjuse võistkond T. T. Racing siirdub 2009. aastal avastamata maale – vormel-Renault’ Põhja-Euroopa karikavõistlustele.
Koolis vaid neljad ja viied
Tänavu meedia huviorbiiti tõusnud noorele võidusõitjale pole pingeline ajagraafik uudiseks. September-oktoober tähendasid nii ühe hooaja lõppu kui ka juba järgmiseks valmistumist. Üheksanda kooliaasta esimesel veerandil oli Kevini koht umbes pooltel koolipäevadel tühi. Kas nii on võimalik üldse hindeid saada? „Neli nelja sain,” kohmab Kevin tagasihoidlikult. Tegelikult võiks ta õppeedukusest rääkides rinna kummi ajada, sest kõik ülejäänud hinded olid viied. Pole ju paha, eriti kui kooli väga tihti ei jõua.
„Aga neljad olid just kõige tähtsamad ained – eesti keel, matemaatika ja inglise keel,” asub Kevin kohe seisu analüüsima. „Eesti keele õpetaja on väga range, meie klassis oli ainult üks viis. Ja matemaatikat mul pea lihtsalt ei jaga. Aasta algul, kui vanu asju kordasime, sain veel viisi. Siis läks langevas joones – neli, neli, kolm, kaks. Lõpuks ei saanud enam midagi aru.”
Inglise keele kohta ma ei küsi. Aasta tagasi nägin oma silmaga, kuidas tollal 14-aastane Kevin andis värske maailma karikavõitjana järjest kaks intervjuud. Inglise keeles. Telekaamerate ees. Tänapäeval jätavad paljud võidusõidulootused varakult kooli pooleli, et karjäärile pühenduda. Korjusel pole hariduse omandamise osas kavas järeleandmisi teha.
„Tahaksin oma kooli gümnaasiumis edasi õppida,” on Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilane veendunud. Gümnaasiumikatsed toimuvad kevadisel koolivaheajal. Ent samal ajal on ka võidusõiduhooajaks valmistumine täies hoos.
Võib vaid ette kujutada, millist enesesundi tippspordi ja õppimise ühendamine ühelt 15-aastaselt poisilt nõuab. Pealegi elab Korjus Raasikul, kooli jõudmiseks tuleb igal hommikul juba kella seitsmese rongi peale jõuda. Teisalt sunnib selline eluviis paratamatult distsipliini järgima ja oma tegevust planeerima. Mõlemad omadused on ka võidusõitjale äärmiselt olulised.
Mitmed Keviniga kokku puutunud inimesed on märkinud, et ta käitub oma ea kohta väga täiskasvanulikult. Analüüsivõimest ja distsipliinist oli juba juttu. Kui ma aga üritan Kevinilt natuke ühe konkurendi kohta pärida, seejuures pole mul tõesti mingit kurja tagamõtet, annab ta nii diplomaatilise vastuse, et see teeks au igale vormel1 piloodile. Ning enne kui ma arugi saan, on meie jutt sujuvalt pöördunud sõiduvõtetele ja auto seadistamisele.
Loodan, et Kevin Korjusest kasvab tippvõidusõitja. Lihtne see pole ja homme või ülehomme kindlasti veel midagi ei juhtu. Edu kardisõidus ja madalamates vormeliklassides annab küll märku eeldustest, ent ei garanteeri midagi.
Korjus vs. Asmer – kumb on parem?
•• Küsimus, kumb on parem, kas Korjus või Marko Asmer, kerkib paratamatult autospordihuviliste keelele. Võrdlus on seda põnevam, et mõlemad on teise põlve võidusõitjad: Aivar Korjus oli maailmaklassi krossisõitja külgvankriga tsiklil, Toivo Asmer aga samuti vormelisõitja.
•• Mida näitavad objektiivsed faktid? Hooajal 1999 võistles 15-aastane Asmer esmakordselt Hollandi PDB meeskonnas ning võitis Eesti, Balti, Soome ja Põhjamaade tiitli. EM-i lõpetas ta 20. kohaga, eespool olid temast näiteks Lewis Hamilton, Nico Rosberg ja Robert Kubica.
•• Kas neid saavutusi võiks võrrelda Korjuse tänavuste tulemustega?
•• „Mina ei oska öelda, kui hea Kevin on. Olen näinud teda sõitmas, ta sõidab hästi ja on kiire, selles pole kahtlust,“ arutleb Toivo Asmer.
•• „Võidud niisama ei tule. Aga kuidas teda Markoga võrrelda? Kõik on erinev – rajad, klassid, vastased. Sellist võrdlust ei saagi teha.”
•• Vanameistril on õigus, auto-spordis puuduvad objektiivsed kriteeriumid. Maksab ainult mees mehe vastu võistlus. Meeles tuleb pidada sedagi, et kardi-sport pole noortele võidusõitjatele eemärk omaette, vaid üks samm teel tippu. Sestap ei maksa tiitleid või nende puudumist üle tähtsustada.
•• Ühes mõttes on Kevin aga Markost pikalt ees. 15-aastasena on tal üks vormelihooaeg juba seljataga, Marko jõudis selleni alles üheksateistkümneselt.
Saavutusi
Kevin Korjus
autopiloot
•• Sündinud 9. jaanuaril 1993
•• Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilane
Võidusõitjakarjäär:
•• 2003 – Eesti meistrivõistluste hõbemedal (Micro)
•• 2004 – Eesti meister (Raket)
•• 2005 – Eesti meister ja karikavõitja, Balti meister 2005 (Raket)
•• 2006 – Eesti meister ja karikavõitja 2006 (Rotax Max Junior)
•• 2007 – Eesti meister ja karikavõitja, Balti meister ja karikavõitja, maailma karikavõitja (Rotax Max Junior)
•• 2008 – Euroopa karikavõitja (Rotax Max Junior), Soome meistrivõistluste 2. koht (vormel-Renault), FIA NEZ-i meistrivõistluste 3. koht 2008 (vormel-Renault)