Eesti Päevaleht tunnustab kodumaise spordielu säravamaid ehteid
Eesti jäälõhkuja rallimaailmas
•• „Markko ja tema taustatiim jõudsid taasiseseisvunud Eestis esimestena autospordi eliiti. Ta on kui jäälõhkuja, kes läks pea lõppu välja, võites viis MM-rallit ja tulles üldarvestuses kolmandaks,” iseloomustas Markko Märtini panust samuti Eesti rallispordile palju andnud Urmo Aava.
Rallimaailm on paraku selline, kus Eesti-sugusel väikeriigil ilma heade sidemeteta midagi teha ei ole. Välja arvatud ehk juhul, kui rahakott just kuue autoga mehele järele sõidab. Seda luksust meil aga pole ja nii ongi Märtini enda suurepärased saavutused ja sidemed pannud paljuski aluse, et järgmisel aastal saab rallipaar Ott Tänak – Kuldar Sikk WRC-sarjas kihutada täishooaja. „Vähem oluline pole seegi, et ta on üks MM Motospordi juhte, mille kaudu saavad Eesti insenerid ja mehaanikud professionaalset teavet, kuidas maailma tasemel ralliautod töötavad,” lisas Aava.
Rapla korvpallipealik Ruut
•• Indrek Ruut on noorema põlve korvpallitreener, kes on pannud väikese Piimameister Otto/Rapla meeskonnaga viimastel kuudel värisema kõik Eesti korvpalliklubid. Peale selle on ta aastaid teinud head tööd noortekoondistega. „Indrek on olnud eluaeg töökas, ta teeb oma tööd südamega. Tema eelis teiste ees, mis näitab ühtlasi ka Indreku iseloomu, on see, et ta tahab hästi palju õppida. Ta on käinud nii minult küsimas kui ka välismaal FIBA koolitustel,” kiitis endist õpilast ülimalt kogenud korvpallitreener Üllar Kerde.
Rapla meeskonna vägevaid saavutusi kergitab seegi, et võistkonnas mängivad ainult eestlased ja enamik neist on alles noored pallurid. Nii koolipoiss Rait-Riivo Laane kui ka paar aastat vanem Janar Soo on vahest tänavuse aastaga kõigi korvpallifännide mällu kinnistunud ja miks ei võiks nende päralt näiteks viie aasta pärast olla Eesti korvpalli tulevik? Ruudu käe all saavad noormehed igatahes kõvasti mänguaega ja astuvad oma karjääris esimesi tõsiseid samme.
Kehatundjad Lauri Rannama ja Indrek Tustit
•• Sportlane võib olla tugev kui härg ja visa kui sipelgas, ent kui tal pole korralikku abipersonali, siis on ta tänapäeva spordis pikemas perspektiivis hukule määratud. Üks tähtsamaid abilisi on atleedi jaoks füsioterapeut, kelle seast on viimastel aastatel enim esile kerkinud Gerd Kanteri kauaaegne abiline Indrek Tustit ja pikka aega suusakoondise juures töötanud Lauri Rannama. „Lauri panust on äärmiselt raske sõnadesse panna. Iseloomustaks seda väljendiga, mis trükimusta ei kannata, teine kord on ta s...st saia teinud,” ütles endine tippsuusataja Jaak Mae.
Rannama üks märkimisväärsemaid saavutusi oli 2009. aasta Libereci MM-il, kui Maele hakkas selg 15 km klassikadistantsi eelõhtul taas häda tegema. „Kell kuus õhtul oli selg kange ja paigast ära. Päris nutune tunne oli, ent Lauri tegi nii head tööd, et järgmiseks päevaks oli kõik unustatud ja sain hea võistluse teha,” meenutas Mae, kes sõitis välja viienda koha.
Küllap on paljuski Rannama suurepärase töö teene, et Mae püsis nii kõrge eani teravas tipus. „Ta aitas mind praktiliselt kümme aastat ja ega ma talle lihtne patsient ei olnud. Inimesena oli tema suurus selles, et Lauri oli minu jaoks praktiliselt alati olemas. Mõnikord jättis ta isegi pere tagaplaanile,” lausus Mae.
Eesti spordi A&O uuel tasemel
•• Aprillis nägi ilmavalgust 5916 biograafiat sisaldav ülimahukas „Eesti spordi biograafilise leksikoni” kolmas väljaanne. Juba ainuüksi see teos vääriks jõuluvanalt ülisuurt kingikotti, ent Aare Oja, Toivo Kivimets, Veiko Ulp ja teised tublid koostajad astusid sammu edasi ning andsid raamatule ka internetiväljundi, mis pidevalt täieneb.
„Eesti selle aasta üks suurimaid saavutusi spordiliikumises. Täistunnustus kodanikele, kes kõik selle valmis tegid, oleme väga kõrges rahvusvahelises konkurentsis ning siiamaani on mu välismaasõpradele uskumatu, et selline asi on valmis tehtud,” kiitis töökat meeskonda Gerd Kanteri tiimi juht Raul Rebane. Mis siin salata, andmebaas on hõlpsamaks muutnud ka spordiajakirjanike töö, ent väljaanne on suurepärane infoallikas ka tavafännidest spordisõpradele. „Väljaanne võiks olla ka paljudele teistele valdkondadele näidis ja õppematerjal, kuidas ennast tutvustada,” lisas Rebane.
Superkorraldaja Mati Lilliallik
•• Kergejõustiklasena Mati Lilliallik Eesti meistriks ei tulnud, küll aga võib ta julgelt loota seda tiitlit spordiürituste korraldajate seas. Kui ta midagi juba ette võtab, teeb ta seda mastaapselt. Näiteks Tallinna sügisjooks, mida Lillialliku tiim nullist alustas, on arenenud Baltimaade suurimaks rahvaspordiürituseks, millest on omakorda välja kasvanud rahvusvaheline SEB Tallinna maraton.
Tema korraldab Bigbanki kuldliigat, mille kohta me igal kevadel mõtleme, et näe, võistlused on jälle hõredamaks jäänud, kui sarja lõppedes loeme kokku rekordeid, tipptulemusi, tuntud osalejaid ja võite.
„Mati on konkreetne, väga hea otsustusvõime ja huumorisoonega kolleeg,” iseloomustas Lilliallikut töökaaslane Renna Järvalt. „Ta oskab väga hästi meeskonda motiveerida ja juhtida, samuti on ta tõeline spordifanaatik, kes on iga asja juures hingega,” lisas ta. Mõistagi ei saa mainimata jätta ka spordiürituste korraldamise klubi teisi tuntud ettevõtmisi: Nelijärve nelikürituse sarja, SEB maijooksu, Narva energiajooksu ja Tallinna olümpiajooksu.
Medaliperekond Aljand
•• Kaheksa aastat tagasi pühade eel ilmus Aljandite perekonnast jõululugu. Oli 2003. aasta. Berit ja Triin olid juba siis kodumaal tunnustatud ujujad, kuid äsja 16-aastaseks saanud vend Martti lootis – kuigi oli aastaid Heidi ja Ain Kaasiku käe all ujunud –, et ehk õnnestub tal siiski midagi muud teha kui basseinis sulistada. Näiteks IT-valdkonnas. Samal arvamusel oli ka pereema Kaja, uskudes, et ehk saab kellestki nende perekonnas ka asja. Ometi nii ei läinud. Juba kaks aastat hiljem jõudis Martti esimest korda lühiraja EM-il finaali ja isa Riho tõdes: Nüüdseks on siis meie ema helesinine unistus täielikult purustatud.”
Jumal tänatud, et nii läks. Esiteks, IT-mehed medaleid ei too ja teiseks, kui ikka väga tahta, võib veel ka kümne aasta pärast ümber mõelda ja arvutimaailma sukelduda. Perekond Aljandile peaks jõuluvana tänavu küll suure kingikoti viima: Triin suudab haigused ületada ja medaleid võita, Martti suudab õppimise kuulsas Berkely koolis korras hoida ja samuti medaleid võita, Riho juhib peatreenerina Eesti koondist, ema Kajagi leiab tihti ujulast. Ja kuna ka pere laste kaasad on tuntud ujujad, on põhjust loota, et sellest suguvõsast kuuleme me veel.
Suure südamega vabatahtlikud
•• Järjest rohkem peetakse Eestis suuri võistlusi, kus läheb vaja vabatahtlike abi. Lõppenud aastal korraldas kõige mastaapsema ürituse Eesti kergejõustikuliit: juunioride EM-il oli töös enam kui 200 vabatahtlikku. Kultuuripealinn Tallinn 2011 vabatahtlike koordinaator Piret Ehavald sõnas, et kuna tegemist oli Euroopa vabatahtlike aastaga, puutusid väga paljud selle teemaga just tänavu esimest korda kokku. „Meie kaudu osalesid vabatahtlikud tänavu veel näiteks Simple Sessionil, sügisjooksul, kulturismi MM-il ja talisupluse EM-il,” selgitas Ehavald. Kuid ega siis vabatahtlikuks saa vaid organisatsiooni kaudu, palju kasutakse võistlustel ka nooremate sportlaste ja nende sugulaste abi. „Vabatahtlikkusest on hakatud rohkem rääkima, sellest huvitatud inimesi on juurde tulnud, mis näitab eelkõige ühiskonna küpsust,” sõnas Ehavald ja lisas, et paljude jaoks, kes aasta jooksul kultuuripealinna projekte korraldasid, oli üldse esimene kord vabatahtlikke kaasata. Igal juhul annavad vabatahtlike naeratused igale üritusele mõnusa varjundi.
Jalgpalli ehitaja Aivar Pohlak
•• 1. Eesti jalgpallikoondis jõudis EM-i valikturniiril oma alagrupis teisele kohale, jäädes vaid sammukese kaugusele veel mõne aasta tagusest helesinisest unistusest, finaalturniirist.
2. Paljud Eesti jalgpallurid mängivad välisklubides, suurem osa neist saab mänguaega ning enamik saabub igale koondise mängule rohkemate kogemuste ja suurema enesekindlusega.
3. Eesti mängib sõpruskohtumisi suurte jalgpallimaade Uruguay ja Tšiiliga.
4. Eesti alaliidu president võtab julgelt sõna FIFA presidendi valimisel ja jõuab kõigisse suurtesse meediakanalitesse.
5. Eesti jalgpalliliiga on põnev, Flora ja Levadia vastasseis on asendunud Flora ja Kalju vastasseisuga. Kodune liiga on sarnaselt maailma suurtega hädas palgaprobleemide ja kihlveoskandaalidega, millele alaliit annab oma hinnangu.
6. Eesti noorte jalgpallis on rajatud süsteem, mille kohta eestvedaja Lars Hopp ütleb, et ükski 13-aastane talent enam avastamata ei jää.
1.–6. Aivar Pohlak, Sa oled teinud 20 aastaga hoomamatult suure töö Eesti jalgpalli arendamiseks!
Staadionikuningas Sikka
•• Üks Eesti spordi pühamuid Kadrioru staadion on 85 aastat vana. Neist 37 aastat on seal tegutsenud Olavi Sikka. Ta on proovinud kõiki töid, tunneb une pealt iga staadionisopikest. Spordiplatsi direktoril oli tänavu ärev suvi: enne juunioride kergejõustiku EM-i tuli vahetada staadionikate ja ära teha kõik pakilisemad tööd. Sikka unistus täielikust remondist ja uuendusest ei saanud teoks, kuid värske, kiire ja maailmakuulsa Mondo raja Kadriorg sai. „Patt oleks kurta,” ütles ta ise juuli alguses oma tööpostil ringi vaadates. Sikka võib esmakohtumisel näida tõre, kuid tegelikult on temas palju soojust ja häid mõtteid: tema südamesoov on arendada ja hoida staadioni, mis on meile kõigile nii palju emotsioone andnud.
