Eesti rahva igavene küsimus: kuidas mäletada Konstantin Pätsi? Kangelasena või vaikiva alistujana?

 (202)
Eesti rahva igavene küsimus: kuidas mäletada Konstantin Pätsi? Kangelasena või vaikiva alistujana?
Peeter Tammearu/ PätsMardo Männimägi

25. juulil esietendub Viinistus "Kostja ja hiiglane", kus Venemaa lavastaja Aleksander Ogarev püüab mõtestada Konstantin Pätsi siseheitlusi enne otsuseid, mis määrasid Eesti saatuse. Meenutame allpool dramaatisi ja pöördelisi hetki, mis seotud kunagise riigivanemaga.

Nõukogude ajal oli kohustuslik Pätsi sõimata, ka uuemal ajal teame me rohkem mõisteid nagu “vaikiv ajastu” ja “hääletu alistumine,” mis püüab näidata Konstantin Pätsi rohkem reeturi kui suure liidrina. Ometi, ilma tema allkirjata meil Eesti Vabariiki ei olekski. Seda ei saa ega tohi me kunagi unustada.

Konstantin Päts andis presidendina ka allkirju dokumentidele, mis võimaldasid okupatsioonivõimu Eestis kehtestada, enne kui ta ise nõukogude repressioonivõimude ohvriks langes (loe pikemalt forte.delfi.ee)

Nõukogude okupatsioonivõim vahistas president Pätsi 30. juulil 1940. Päts ja tema perekond küüditati Nõukogude Liitu, kus teda hoiti aastate jooksul erinevates kinnipidamisasutustes Ufaas, Kirovis, Vitebskis, Peterhofis ja Kaasanis. 1954. aasta detsembris oli Päts lühikest aega Eestis Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu Buraševosse viidi. Oma viimase eluaasta veetis Konstantin Päts Buraševo psühhiaatriahaiglas. (eesti.ca)

Samal teemal:

Matti Päts, presidendi lapselaps, meenutab Eestisse naasmist aastal 1946 ja Nõukogude propaganda mõju inimese psüühikale. Julgeolekuorganid toona Jämejalal lapselapsel vanaisaga kohtuda ei lubanud. Jämejala vaimuhaigla endine töötaja Maimu Sarv meenutab 1954. aasta detsembris paariks nädalaks haiglasse toodud Konstantin Pätsi. Endine KGB töötaja, praegune Jämejala patsient ei oska vastata, mis juhtus Pätsiga pärast Jämejalast ära viimist. Konstantin Päts oli Jämejala vaimuhaigla kõige kuulsam patsient.

Buraševo vaimuhaiglas 18. jaanuaril 1956 surnud presidendi toonane raviarst Ksenia Gusseva teadis hästi, kes oli tema patsient ja räägib oma mälestusi Pätsist. Haigla toonane meestöötaja ütleb, et ka talle antud korraldus matta see surnukeha eraldi hauda, kuna surnu olnud tähtis persoon. Soome-Ingeri koguduse jumalateenistus Pärnus. Matti Päts tuvastab Buraševos president Konstantin Pätsi oletatava haua ja toimub selle lahtikaevamine säilmete ümbermatmiseks. Buss viib Buraševost ära Konstantin Pätsi põrmu ja ümbermatmine on 21. oktoobril 1990 Tallinnas Metsakalmistul. Madli Päts analüüsib oma vaimulikutööd, käsitleb riigi ja jumalariigi ülesehitamise teemat. Konstantin Pätsi ihukaitsja Leopold Meos meenutab oma ülemuse Jämejala haiglapäevi – siis oleks president vajanud kaitset ja tuge, et inimväärselt oma viimased hetked mööda saata. (allikas: Eesti Filmi Andmebaas)

25.juulil esilinastub suvelavastus "Kostja ja hiiglane", mis käsitleb Konstantin Pätsi elu huumori ja tragöödia vahepealse žanrina. Suveõhtul sobiv viis ennast Eesti ajaloo ühe etapiga kurssi viia kaunis mereäärses paigas Viinistul.

Osta pilet SIIT.

Suvelavastuse korraldab Ekspress Meedia koostöös R.A.A.A.Miga.

Tekkis huvi?
Telli Eesti Päevaleht siit
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare