Eesti tennisenaiskond võitis eile Tallinnas Föderatsiooni karikasarja Maailmaliiga üleminekumängus Iisraeli 3:2 ning mängib järgmisel aastal maineka karikasarja 16 parema seas. Missugustes levinud sportmängudes me veel nii kõrgel oleme?

„Meie tüdrukud jõudsid Maailma­liigasse!” hüüdis ilmse liigutusega hääles naiskonna treener ja kapten Rene Busch, kes tegelikult treenib vaid naiskonna pesamuna Anett Schuttingut. Kaia Kanepil ja Maret Anil on itaallasest juhendaja, Margit Rüütlil polegi praegu treenerit.

Eesti seis hakkas eile pärast viigilisi 2:2 üksikmänge ja otsustava paarismängu avaseti kaotamise järel kiiva kiskuma. „Ei tohi kunagi alla anda enne, kui kõige viimane punkt mängitud,” lausus õhetav Kaia Kanepi pärast võidukat paarismängu. Hea hulk pealtvaatajaid ei võtnud Kanepi tõetera omaks ja lahkusid enne paarismängu saalist. Nende hulgas oli ka arvukalt rahamehi, kes ostsid 20 000 krooni maksnud looži, kuid kelle usk lõi liiga kergesti kõikuma.

„Oh, lõpp hea, kõik hea!“ naeris Ani. Temal oli Tallinnas üleelamisi. Kanepi oli Eesti võidu võti. Tema meelekindlus ja külmaverelisus on väärt ülimat kindlust, kui ta eile alistas esimest korda elus Iisraeli esimängija Shahar Peeri, kes on olnud kõrgemal kui Kaia ise – maailma 15. mängija. Alistas kindlalt 6:3, 6:4.

Võidule lisas väärtust, et Peer ja Kanepi endine treener, praegune Peeri juhendaja Pablo Giacopelli tulid Tallinna kaaseesmärgiga võita just Kanepit.

Kanepi oli matši esimesel päeval kergelt ületanud ülikogenud Tzipi Obzileri, kes eile leidis endas jõu ületada otsustavas setis Maret Ani, kes avapäeval kaotas igasuguse vastupanuta Peerile.

Plaan B

Eesti plaan A nägi ette kohtumise kallutamist enda kasuks juba üksikmängudega. Kanepi tegi, mis temalt oodati, võites mõlemad üksikmängud. Ani ei suutnud üleminekumängus näidata sellist mängu kui veebruaris sarja esiliiga turniiril, kus ei Kanepi ega Ani ei kaotanud ühtki üksikmängu. Eilse matši saatus otsustati loteriid meenutanud paarismängus, kus mõlemal poolel oli võiduvõimalusi. Kanepi ja Ani ei mänginud paari hästi, kuid neil oli kriimukese rohkem õnne.

Meie omad said saalis triumfeerida, Iisraeli mängijad lahkusid noruspäi. Kui meie pääsesime Maailmaliigasse, siis Iisraelil tuleb sealt lahkuda.

Plaani B kohaselt pidi Kanepi võitma mõlemad üksikmängud ja koos Aniga pidi otsustava punkti andma paarismäng. Nii läks.

„Kohtumises Peeriga jäin ka ise oma mänguga rahule. Ei närveerinud, suutsin ka alguse hästi mängida, olin kindel,” analüüsis Kanepi. „Mängisin umbes samuti nagu veebruaris Viktoria Azarenkaga, kuid siis oli mängu algus vilets.” Pealtvaatajad saalis võtsid Kanepi edu kui endastmõistetavat nähtust. Arvasin laupäeval ja pühapäeval nägevat enesestmõistetavat ilmet ka Kanepi enda näol. Tenniseproff, kes teeb hea tööd, saab seda endale lubada. Ilus, Kaia!

Selgelt löödud Peer tunnistas, et Kanepi oli otsustavates punktides kindlam; et Kanepi oli teinud hea kodutöö ja teadis, kuidas pärast kolme kaotust Peeriga mängida. „Kaia oli mänguks väga hästi häälestunud. Ma ei suutnud oma võimalusi ära kasutada. Ja FedCup on ka midagi muud kui tavaline turniir,” märkis Peer.

Ani nuttis Peerile kaotamise järel peatäie. Tal oli piinlik selgitada allajäämise põhjusi. „Peer lõhkus mu mängu ära. Ma ei saanudki jalgu maha,” tunnistas Ani. „Nii palju usku ja lootust, mis ma sellesse mängu mahutasin. Ja veel rohkem tahtmist. Ja olin nagu...“

„Peer lõi palle tõusult, võites sellega tempos,” analüüsis treener Harri Neppi. „Ta oli tugev ja täpne, lüües Mareti sadulast. Nende tüdrukute taseme vahe pole nii suur, kui tulemus näitas,” lisas Neppi, kes uskus esimese päeva järel, et Kanepil on Peeri vastu paremad võimalused. „Läks nii nagu uskusin. Kanepi võitis ja tagatipuks ka Eesti,” rõõmustas Neppi pärast matši lõppu.

Rõõmustas ka Toomas Leius, kes enne matši pakkus mõlemale poolele võrdseid võimalusi. Ta analüüsis pressikeskuses enne paarismängu, kuidas Eesti võita võiks. Kanepi ja Ani võitsid omamoodi. Ja peaasi, et võitsid!

Mis preemiat seal veel vaja?

Veebruaris pinniti tenniseliidu presidendilt Urmas Sõõrumaalt, kas ta kavatseb tublidele tennisetüdrukutele ka võidupreemiat maksta.

„Mis preemiat seal enam? Tüdrukud tegid endale ise võimsa preemia, mida ei kaalu üles ükski rahasumma,” märkis Sõõrumaa eile, nägu uhkusest säramas. Sõõrumaad ei maksa hurjutada. Ta ehitas üles Tondi tennisekeskuse, suvel peeti Eesti meistrivõistlused. Talvel jõuti katuse alla keskuse sisehalliga, mis pole veel lõpetatud, kuid jõudis poolvalmina näha kodumaise tennise suurimat triumfi.

Ainult Sõõrumaa ise teab täpselt, mitusada miljonit ta Eesti tennisesse on mahutanud. Teine rahamees, Enn Pant, toetab lisaks oma hoolealusele ka teisi FedCupi põhimängijaid Maret Ani ja Margit Rüütlit.

FedCupi esiliiga turniir ja nüüdne üleminekumäng korraldadati peamiselt Sõõrumaa rahaga. Ometi olid naiskonna võistlusriietuse seljal tähed EESTI. Kas riik tahab pildile pääseda?