Eesti ujumine – kui kaugel maailma tipust?

Kui­gi eu­foo­riaks po­le põhjust, lä­he­nes Ees­ti uju­mi­ne ku­ke­sam­mu võrra maail­ma ti­pu­le.

 Ees­ti uju­ja­te suu­repä­ras­tes tu­le­mus­tes äs­jalõppe­nud lühi­ra­ja-uju­mi­se EM-il Hor­vaa­tias ei saa küll kui­da­gi ka­hel­da. Sa­mal ajal võib küsi­da, kui suu­re sam­mu on Ees­ti uju­mi­ne te­ge­li­kult maail­ma ta­se­me­le lä­he­ma­le as­tu­nud – uue­ne­vad ju maail­ma­re­kor­did pi­de­valt üli­kii­res tem­pos.

Kauaaeg­ne uju­mist­ree­ner, Mar­tin Lii­vamä­ge ja And­res Ol­vi­kut ju­hen­dav Ur­mas Jaa­mul usub, et va­he maail­ma pa­re­mi­ku­ga vä­he­nes küll. „I­sea­si, kui pal­ju. Ku­ke­sam­mu võrra jõud­si­me maail­ma tip­pu­de­le kind­las­ti lä­he­ma­le ning nen­de ees, kes saa­vu­ta­sid uued re­kor­did, võtan igal ju­hul mütsi ma­ha!” lau­sub Jaa­mul.

Te­ma sõnul võib Triin Al­jan­di tipp­mar­gi­pu­rus­tu­si ning Mi­ko Mäl­ber­gi saa­vu­tust 50 meet­ri va­bau­ju­mi­ses lu­ge­da jul­gelt maail­ma tippk­las­si li­gi­da­le küündi­vaks. „Eks maail­ma­re­kor­deid pa­ran­da­tak­se ka mui­du­gi ko­gu aeg, aga meie jaoks on iga uus tipp­mark eda­si­mi­nek.”

Ka en­di­ne tip­pu­ju­ja Ind­rek Sei, kes nüüd kuu­lub Ees­ti uju­mis­lii­du ju­ha­tus­se, usub, et möö­du­nud nä­da­lal saa­vu­ta­tud tu­le­mu­sed tõst­sid Ees­ti uju­jad vä­he­malt Eu­roo­pa kaar­dil se­ni­sest pi­sut pa­re­mas­se val­gus­se. „S­por­diüld­sus peab tõen­äo­li­selt hak­ka­ma har­ju­ma mõtte­ga, et Ees­ti uju­ja võib tiit­livõist­lus­telt taas me­da­leid too­ma ha­ka­ta,” lau­sub Sei, kel­le 100 m komp­lek­su­ju­mi­se hõbe­me­dal 2000. aas­tal Va­len­ciast on­gi vii­ma­ne, mis eest­la­sed uju­mi­ses tee­ni­nud. „Kui vaa­da­ta mees­te tea­teu­ju­mi­se fi­naa­li jõud­mist, siis ei saa kui­da­gi öel­da, et ei teh­tud sel­get hüpet eda­si. Muu maailm are­neb mui­du­gi kii­relt, kuid usun, et jõud­si­me na­tu­ke se­da va­het ta­ga­si te­ha. Hirm­sas­se eu­foo­rias­se ei ta­su sel­lest sat­tu­da, kuid ühe eta­pi tea­tav tu­le­mus on see kind­las­ti,” jät­kab Sei.

Aeg oli küps

Uju­mis­lii­du pre­si­dent Eve­lyn Sepp möö­nab, et min­gis mõttes on aus öel­da, et maail­ma ta­se lii­gub kii­re­mi­ni kui Ees­ti uju­mi­se oma. „Kuid see po­le hal­vus­tav ega vä­hen­da kui­da­gi meie sport­las­te saa­vu­tus­te täht­sust, kes on kind­las­ti tei­nud aren­gus suu­re hüppe eda­si. Meie sport­la­sed võist­le­vad prae­gu eelkõige iseen­da­ga, kuid nen­de ees­ku­ju on siin­se­te­le noor­te­le sel­le­gi­poo­lest in­nus­tav. See on jä­rel­kas­vu mõttes vä­ga täh­tis,” mär­gib Sepp.

Miks eest­las­tel just tä­na­vu re­kor­did kuk­ku­ma hak­ka­sid – nen­de hul­gas nii mõni­gi, mis püsi­nud ju­ba aas­takümne ja­gu?

Ind­rek Sei sõnul on mää­ra­vaks saa­nud tõsia­si, et üksik-sport­la­sed on lõpuks ome­ti suu­de­tud ühen­da­da võist­kon­naks, kes ka te­ge­li­kult kok­ku hoiab ja üks­tei­se­le tu­ge suu­dab pak­ku­da. „O­ma ko­ge­mu­sest võin öel­da, et üksi ni­ker­da­mi­ne rui­nee­rib vä­ga. Mul en­dal oli unis­tus, et saaks koos teis­te­ga tree­ni­da ja laag­ri­tes ol­la, seepä­rast käi­sin­gi Soo­me uju­ja­te­ga va­hel kaa­sas. Ühis­tun­de väär­tus po­le käe­ga­kat­su­tav, kuid vaim­selt on täh­tis tea­da, et kee­gi hoo­lib, mu­ret­seb, kor­ral­dab, et on kel­le­ga­gi koos har­ju­ta­da.”

Ur­mas Jaa­mu­li sõnul saab edu pan­na ka olümpia­hooa­ja jä­rel­lai­ne­tu­se ar­ve­le. „Val­mis­tu­mi­ne olümpiaks aval­dab kind­las­ti ik­ka veel mõju. Küllap oli aeg sel­leks küps, sest pal­jud lan­ge­nud re­kor­did olid au­salt öel­des ik­ka ajast ja arust,” pa­kub Jaa­mul.

Eve­lyn Se­pa sõnul ei to­hiks Ees­ti uju­ja­te edu­kas esi­ne­mi­ne Hor­vaa­tias jää­da väid üksi­kuks säh­va­tu­seks. „U­ju­mis­lii­dul on siht sil­me ees ja uus aren­gu­ka­va töös. Kui mi­da­gi traa­gi­list ei juh­tu, siis on tä­na­sed te­gi­jad loo­de­ta­vas­ti pil­dil ka Lon­do­nis.” 

Eestisse vaja uut ujulat

•• Koondise peatreener Tõnu Meijel tõstatas pühapäevaõhtuse rõõmustamise kõrval ka oma igivana küsimuse: kus on meie ujulad, kus sportlased saaksid vääriliselt harjutada, hammustamata selleks linnarahva spaa-aega?

•• Ujumisliidu president Evelyn Sepp nõustub, et tippsportlaste soovidele vastavaid ujumisbaase on imevähe, kuid annab lootust, et olukord muutub. „Töötame koos Tallinna linna ja tehnikaülikooliga uue olümpiaujula projekti kallal. See saab ehk lähitulevikus teoks.”