Ülemöödunud nädalal külastas Eestit ka Euroopa wushu föderatsiooni peasekretär, belglane Patrick Van Campenhout, kes jäi siin nähtuga väga rahule. „Eesti on tõepoolest võistluse korraldamiseks väga hea koht. Kõik, mis ma nägin, meeldis mulle väga, välja arvatud muidugi külm ilm,” nentis Van Campenhout muiates. „Kuid aprillis on ilmselt juba palju soojem.”

Algul anti esimese võistluse korraldamise au Prantsusmaale, kuid alajuhtide visiit andis kinnitust, et prantslased pole võistlusteks eriti hästi valmistunud, ka tekitasid muret Pariisi kõrged hinnad ja võistluspaikade kaugus hotellidest ning lennujaamadest. „Lisaks on Pariis suur linn, meie võistlustega samal ajal toimuks seal veel sadu teisi sündmusi, mis tähendab, et see kaob teiste asjade sisse ära. Eesti on aga ideaalne paik, kus traditsioonilisele wushule tähelepanu tõmmata ja ala juurde uusi noori harrastajaid meelitada,” rääkis Van Campenhout. „Võistlushalli, hotellide ja lennujaama kaugused on väikesed, korralduslik protsess on lihtne, kiire ja tõhus. Eestil on suur potentsiaal tulevikus erinevate võistluste korraldamiseks.”

Mida tähendab aga traditsiooniline wushu? Van Campenhout sel­gitab: „Harrastatakse nii traditsioonilist kui ka sportlikku ehk modernset wushud. Viimane on ka see distsipliin, millega oleme aastaid püüdnud olümpiamängudele pääseda, ning selles on tiitlivõistlusi peetud juba 1985. aastast alates.”

Tegelikult on traditsiooniline wushu harrastajate seas aga mitu korda populaarsem kui modernne stiil, mis on akrobaatilisem ja vaatemängulisem, kuid ei kanna enam samu mõtteviise ja ideaale kui traditsiooniline wushu. Eesti sportliku ja traditsioonilise wushu föderatsiooni president Priit Kõrve selgitab: „Paljudele traditsioonilise wushu harrastajatele valmistab meelehärmi, et sportlikust wushu’st on kadunud ära rakenduslik pool. See on tehtud väga akrobaatiliseks, et meeldida pealtvaatajatele, ning seda reklaamitakse pea­aegu kui tervisevõimlemist. Aga traditsioonilises wushus on suur tähtsus ka enesekaitsel, mis kipub modernses stiilis ära kaduma.”

Ka tai chi on wushu

Kõrve sõnul harrastab traditsioonilist wushud Eestis 800–1000 inimest, kuigi ametliku statistika järgi on neid vaid 250 ringis. „Seda sellepärast, et tihti ei loeta wushu harrastajate hulka näiteks wing tsuni, tai chi või teiste koolkondade harrastajaid. Need kõik käivad tegelikult ka wushu stiilide alla, kuid inimesed pole sellest pahatihti teadlikud. Nii on ka spordi endaga – teatakse tai chi liigutusi, kuid ei pruugita teada, et igale liigutusele vastab mingi teooria. Harrastajad ei tea, mida nad teevad, ei tea tausta liigutuste taga. Meie eesmärk on tutvustada rohkem wushu mõtet ja rakenduslikku poolt,” selgitab Kõrve.

Traditsioonilise wushu EM toimub Tallinnas 6. kuni 18. aprillini. Osalema oodatakse kuni 700 võistlejat 36 riigist. Võistluse korraldamisse ja toetamisse on kaasatud ka Hiina saatkond ja Eesti olümpiakomitee. Võistlust peaksid Kõrve sõnul toetama nii Tallinna spordi- ja noorsooamet, kultuurkapital kui ka hasartmängumaksu nõukogu. „Oleme taotlused sisse andnud, aga seis on muidugi teatud mõttes ebakindel,” nentis Kõrve ning viitas tõsiasjale, et tavaliselt teavad korraldajad aasta-paar ette tiitlivõistluse korraldusõigusest. Eestile usaldati võistlus aga n-ö vii­masel hetkel. „Loodame ikka ka veel sponsoreid leida. Hiina poolt on meil üks suur sponsor olemas, konteinerid on sealt juba siiapoole teel,” lisas Kõrve.

Ürituse meediakajastuse üle käivad läbirääkimised Eurospordiga, koostöös Hiina saatkonnaga kajastatab võistlust ka Hiina televisioon.

Mis? Kus? Millal?

•• Wushu tähendab mandariini keeles väekunsti: wu tähendab sõda ja shu kunsti.

••  Traditsioonilisel wushul on mitmeid  erinevaid koolkondi ja stiile, sinna alla kuulub ka näiteks tai chi.

•• Esimesed traditsioonilise wushu Euroopa meistrivõistlused toimuvad Tallinnas 6.–19. aprillil.

•• Siia tuleb võistlema kuni 700 sportlast kuni 36 riigist.