„Kui A-proov on puhas, siis test on negatiivne. Kui A-proov on positiivne, siis on sportlase otsustada, kas ta laseb avada B-proovi,“ tutvustas Tõnise sündmuste reglementi Delfile. „Me ei tea, kas on seda taotletud või mitte, sest EOK ei saa seda ise taotleda.“

Tõnise sõnul on küsitav, kas üldse on mõtet B-proovi avamist taotleda.

Tõnise selgitas, et WADA on põhjalikult läbi mõelnud ja vastu võtnud paksu reglemendi dopingute kohta. Seal on ka kirjas, kes saab infot analüüside tulemuste kohta ja seal on ka kirjas, et B-proovi avamist saab taotleda sportlane isiklikult.

„Proovide tulemustest teatatakse rahvuslikule spordiala liidule ja siis sportlane saab taotleda B-proovi lahtivõtmist,“ täpsustas ta.

Doping on selgelt määratletav

Tõnise sõnul on doping väga selgelt määratletud ja Eesti Olümpiakomitee ei lange spekulatsioonidesse „mis siis saab, kui...?“ Küll aga taunib EOK spekulatsioone.

„Me oleme langenud spekulatsioonide spiraali,“ kõneles ta. „Soovitan vaadata probleemile rahulikult ja oodata.“

„Dopinguga on väga lihtne,“ selgitas Tõnise „Võetakse proov, kui see on positiivne, siis on sportlane patune ja kui proov on negatiivne, siis ta on puhas. Nii kaua kui B-proov pole positiivset tulemust andnud, pole alust ka spekulatsioonideks.

„Mittemingisugune vastus on ka tulemus,“ sõnas Tõnise. „Ka see, kui pika perioodi jooksul ei teata keegi proovide tulemusi, siis järelikult ei ole alust spekulatsioonideks.“

Tõnise möönis, et kuulujutud surevad väga aeglaselt.

Meedias on lõppeval nädalal spekuleeritud, kas kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu karjääri tavapäratult kiire lõpp tänavu talvel võis olla tingitud Otepää MK etapil dopingukontrollis antud väidetavalt positiivseks osutunud proovist.