EOK värske asepresident Kristina Šmigun-Vähi: tähtis on jätta aega pere jaoks
Kristina Šmigun-Vähi sõnul ei tooda suured summad veel olümpiavõitjat, on vaja leida ka säravasilmseid inimesi.
••Kristina, palju õnne Eesti olümpiakomitee asepresidendiks saamise puhul. Milliste ootustega sa uue ametikoha vastu võtad?
Näen, et see on väga tore väljakutse, kuid ega ma täpselt teagi, mida see töö endast kujutab. Minu jaoks on oluline, et mul jääks palju aega pere jaoks, kes on minu jaoks prioriteet number üks. Samas ei ole tegemist tööga, mis kestab hommikul kaheksast kuni õhtul kuueni. Nii ma nägingi, et olümpiakomitee asepresidendi tööle pühendudes jõuan tegeleda ka armsate lastega. Nõnda saigi otsus vastu võetud. Lisaks on Sotšis tulemas taliolümpiamängud ja loodan, et saan esitada oma nägemuse ja oma kogemustega kaasa aidata.
••Millal tehti sulle ettepanek kandideerida asepresidendi kohale ja kui pika mõtlemisaja sa võtsid?
Ettepanek tuli kuukene, võib-olla veidi rohkem aega tagasi. Muidugi tõrkusin alguses vastu, aga meelitati ära. Aga mitte Neinar Seli, vaid ühe teise inimese poolt.
••Milles sinu töö täpselt seisneb?
Täna [eile] kuulsime presidendikandidaatide ettepanekuid selle kohta, mis peaks saama nelja aasta jooksul tehtud. Aga need on kõik vaid lubadused ja nüüd tuleb neid täitma hakata. Nüüd ongi küsimus selles, kas president ja tema ümber olevad inimesed suudavad visiooni ellu viia. Eks tuleb lähiajal kokku saada. President on nagu dirigent, kes kõike juhib, aga meie saame siiski sõna sekka öelda ja oma arvamust avaldada.
••Eelmisel kümnendil võitsid sa koos Andrus Veerpalu ja Jaak Maega suusatamises Eestile hulgaliselt tiitlivõistluste medaleid. Praegu ei ole talisport just parimas seisus. Mida annaks olukorra parandamiseks muuta?
Isegi kui on väga palju raha, ei tooda see veel olümpiavõitjat. Tuleb leida selliseid inimesi, kelle silm särab. Elus käibki kõik üles- ja allamäge, ka suusasport käib all ära, et jälle üles tõusta.
••Aga tunned sa suusatamise olümpiavõitjana ka kuidagi erilist missiooni just talisporti paremale järjele aidata?
Mina vaataksin siiski tervikpilti: on alasid, mida kõiki peaks kergitama.
••Milliseid Eesti spordi kitsaskohti sa veel esile tooksid?
See on pigem küsimus presidendile.
••Kui vaadata juba veidi tuleviku poole, siis kas nelja aasta pärast võiksid juba olla ise valmis kandideerima Eesti olümpiakomitee presidendiks?
Mine tea. Elu on mulle õpetanud, et never say never [ära iialgi ütle ei iial].
••Lõppenud valimiste üheks märksõnaks võib pidada kahe kandidaadi võitlust, mis tekitas debativõimaluse. Kuidas sa iseloomustaksid Madis Kallase kandideerimist?
Ma arvan, et see oli väga hea, et Madis kandideeris.KommentaarMind jälgitakse päris tõsiselt
Neinar Seli
EOK uus president
Valimised on seljataga, nüüd hakkab peale tegelik töö, nii et mulle tuleb tõesti õnne ja jõudu soovida, et kogu lubatud programm ellu viia. Suhtun sellesse tõsiselt. Ja usun, et mind jälgitakse ka päris tõsiselt. Kuid see on vaid kasulik, kui kuklasse hingatakse.
Kindlasti ei saa minust täiskohaga presidenti selles mõttes, et mul on kohustusi, mida pole võimalik teistele delegeerida. Mul on ettevõtted, kuid need ei röövi mult palju aega. Tänasel päeval võtavad palju ajaressurssi ära ka MTÜ-d, kus ma olen tegev, ja nende juurest hakkan nüüd end taandama. Näiteks jahimeeste seltsist, Eesti kaitsetööstuse liidust ja kindlasti Tartu Kalevist, mida edasi juhtides tekiks huvide konflikt.
Ühtegi tööd ei saa teha ilma pühendumiseta ja eriti sellist vastutusrikast tööd, nagu on Eesti olümpiakomitee presidendi amet. Olin endas kindel, kuid mitte valimistulemustes. Need üllatasid mindki, kuid samas annavad väga hea positsiooni ja signaali, et pean valimislubadusi väga tõsiselt täitma hakkama.
Kõige olulisem ja kiirem ülesanne on pärast hasartmängumaksu laekumise vähenemist taastada stabiilsus. Teiseks peaks nii betooni kui ka spordiüritustesse tooma rohkem Euroopa raha ning kolmandaks kaasama senisest rohkem rahvusvahelise olümpiakomitee toetajaid.KommentaarValimistes ma pettunud ei ole
Madis Kallas
Saare maavalitsuse spordinõunik
Ma ei ole valimistes pettunud, kuigi hääli tuli oodatust mõnevõrra vähem. Samas, 29 häälega võib rahule jääda, eriti kui mõelda, mis jõudude vastu ma püüdsin Eesti spordielu muuta. Teadsin ette, et salajane hääletus jättis mulle omad võimalused.
Miks seekord nii läks? Usun, et lõppude lõpuks ei olnud oluline minu vanus, millest on palju räägitud. Võib-olla ei olnud meie spordirahvas muutusteks valmis. Minu programmile ei heidetud midagi ette, aga mingid tegurid hakkasid lõpuks mängima.
