Erika Salumäe tohtis õigusega kanda medalidressi
Erika Salumäel on olümpiamedalid olemas, ta võitis nii 1988. aastal Soulis kui ka 1992. aastal Barcelonas trekisprindis kulla. Mõistagi oligi temal kõige suurem õigus esitleda Pekingi suveolümpial osaleva Eesti võistkonna medalidressi.
“Tunnen end selles dressis väga hästi, ainult medal puudub,” lausus Salumäe elavnedes. “Aga usun, et medal tuleb.”
Eesti võistkonna ühe kindlama medalitaotlejana Hiinamaale sõitev Gerd Kanter kandis olümpiariietuse esitlusel Tallinnas Viru keskuses avarat valget T-särki ja pikki musti pükse. Nike’i medalidressile heitis kettaheite maailmameister imetleva pilgu.
“Värvid on väga ilusad,” lausus Kanter. “Oleks meeldiv, kui ei peaks medalidressi ainult kodus kandma, vaid et saaks selle ikka õigel hetkel selga panna.”
Spordiriikide seas
Esmakordselt pääses Eesti suurte spordiriikide USA, Venemaa, Hiina, Saksamaa, Ukraina ja Kenya kõrval väljavalitute hulka, kellele spordirõivafirma Nike valmistas eritellimuse järgi rahvusvärvides võistlus- ja esindusriided. “Meie läbimurdel said otsustavaks kergejõustiklaste viimaste aastate väga head tulemused,” ütles Nike’i Baltikumi tegevjuht Rainer Tops. “Kanteri mullune MM-tiitel ja neli kuldmedalit 2006. aasta juunioride MM-il.”
Toodete valmistamisel kasutati tipptehnoloogia viimast sõna. Riided on kerged ja hoiavad keha jahedana, mis Pekingi kuumuses ja niiskuses on ülioluline.
“Kui särk laseb kehal hingata, on väga hea,” lausus Kanter. “Mitte et liigud kümme minutit ja kannad seljas nagu märga kaltsu.”
Nike’i tooteid kannavad lisaks kergejõustiklastele sõudjad, tennisistid ja rannavõrkpallurid.
Uuendusena soovitab Nike kergejõustiklastel kanda põlvikuid ja varrukaid, mida esitlenud piigad mõjusid efektselt.
“Neil on praktiline väärtus, sest vähendavad õhutakistust,” ütles Nike’i Euroopa tootemänedžer Arjen
Scholtz. “Kõige soodsam oleks sprinteritel võistelda liibuvas kostüümis, aga selleks peab sportlane olema väga enesekindel.”
Eesti 200 m jooksu rekordimees Marek Niit tutvustaski voolujoonelist liibuva kostüümi, mis uuringute järgi vähendab jooksutakistust seitse protsenti ehk tõotab anda ligi kaks sajandikku võitu.
“Kas see teeb mind suuremaks?” küsis olümpianormi jahtiv Niit muheledes. “Võib-olla hirmutan nii teisi. Eeljooksus võiks sellises riietuses joosta küll.”
Arvamus
Sulgkerged tossud annavad lennutunde
Nike’i tootearendajad nuputasid, kuidas teha jooksutossud ülikergeks, samal ajal säilitades nende vetruvuse ja pehmuse. Kosmosetehnoloogia abil tehtud 156 grammi kaaluvat jalatsit nimetatakse Nike Lunar Apollo. Gerd Kiili AS-ist Jalajälg soovitas: “Proovi ka!” Proovisin ja üllatusin. Tavaliselt ei meeldi mulle õhukese tallaga võistlustossudes joosta, sest need nõuavad head vormi, muidu põrutab pöia ja säärelihase valusaks.
Jooksin Lunar Apollodega tunnikese reipas tempos. Tossud sobisid hästi ja pärast pingutamist ei tundnud valulikku torget.
Üks Eesti kiiremaid maratoonareid Margus Pirksaar selgitas: “Kõige müstilisem tundus, et ei saanudki aru, kas tegu on võistlus- või treeningujalatsiga. Tüüpiline Nike’i võistlustoss on jäigem, aga Lunar on õhukesest tallast hoolimata pehme, põrutuskindel ja tagab igal sammul väga hea tunnetuse. Soovitan jalatseid kindlasti ka harrastusjooksjale.”
