Nool startis sprindis hästi, kuid vajus distantsi teisel poolel äkki tahapoole. “Paar nõksatust käis reiest läbi. 70 meetri peal oli mulle selge, et selle võistluse lõpetamiseks on mul väga vähe võimalusi,” selgitas Nool, kes oli ebatavaliselt jutukas ja reibas. Reis andis endast märku viimasel kodusel treeningul laupäeval, kus Nool üritas enne kaugushüppele siirdumist täiskiirusel jooksu.

“Punnitasin üle. Aga tunnistan, et praeguse seisundi juures poleks ma väga head võistlust niikuinii teinud,” lisas Nool. Olnud paar nädalat enne Birminghami sise–MM-i heas vormis, haigestus ta viirushaigusse, mis hiljem arenes kopsuklamüüdiaks. Birminghamis Nool katkestas nagu ka kevadel Arlesis ja nüüd MM-il.

Hooaeg lõppenud

Nool sai 100 m ajaks 11,09 ja kaugushüppes ainsal kirja läinud katsel 6.78. Nii nõrgalt polnud ta alustanud ühtki võistlust alates 1992. aasta Barcelona olümpiamängudest. Harjunud kaua olema pärast kahte trumpala liider või esimeste hulgas, leidis ta end nüüd trööstitul 17. kohal. Kuuli läks Nool veel tõukama, kuid loobus siis edasisest.

Olümpiavõitja polnud katkestamisest nördinud. Tundus, nagu polnud ta mõtetega enam MM-i juures, vaid pidas silmas juba kaugemaid eesmärke. Ateena olümpiahooaeg võib kujuneda Noole jaoks viimaseks, polnuks tark tegu lasta reielihasel rebendini areneda ja pidada siis mitu kuud pausi. Isepäine Nool ei kuulanud lähedaste ega arstide nõuandeid, vaid jooksis üle poole aasta salakavala haigusega võidu.

Nool toetas kuulitõukesektoris Rahnut. “Kristjan on edenenud kui mitte hästi, siis rahuldavalt ja võib saada kõrge koha. Arvestagem, et praegu realiseerib ta oma eeldusi. Kristjan on teinud vähe professionaalset treeningut, kogenud vähe tugevaid võistlusi ja pole veel arenenud tõsiseks kümnevõistlejaks. See saab temast siis, kui ta ei lase end enam segada oludest ja tingimustest, vaid on valmis hambad risti pingutama,” kõlas Noole soovitus.

Sumbuurne võistlus

Rahnu jooksis 100 m 10,85-ga, hüppas kaugust 7.18 ja tõukas kuuli 15.55. Isikliku margi (8203) püstitamisel Tartus oli algus 10,79-7.38-15.64. “Sprindiga polnud põhjust rahul olla, jooksin kangelt. Õiget vedu polnud. Kauguses ei klappinud tehnika, ka kuul pidanuks parem olema,” arvas Rahnu. “Sprinti jooksis Kristjan veidralt, ajas õlad ette õieli. Teiste alade puhul märkasin, et kogemustest jääb puudu. Need tulevad. Ühistreeningute põhjal eeldasin, Rahnu võiks sprintida 10,60-ga. Ent kõik jooksid alla võimete,” kommenteeris Nool kaasmaalase esinemist.

Kõrguses jäi Rahnu pidama 1.97-l: “Kõrguses sama teema, mis kauguses. Lisaks andis end tunda kubemelihas, mis võttis jala kangeks.” Nelja ala järel oli Rahnu päralt 3351 punktiga seitsmes koht. Algus pole laita. Liidrikohal oli 3657 punktiga kasahh Dmitri Karpov. Tom Pappasel oli koos 3616 ja teisel ameeriklasel Bryan Clayl 3529 punkti.

Pariisi MM kümnevõistluses jätab kummalise mulje. Kogenutest pole Nool ainus, kellel viltu läks. Venelane Lev Lobodin oli pärast kolme ala kümnes ja islandlane Jon Arnar Magnusson koguni viimane, 20. Juhtisid 22-aastane Clay ja temast aasta noorem Karpov, punkte 2753 ja 2742. Suursoosikuist jäi Pappas maha 24 ja tšehhist maailmarekordimees Roman Šebrle 103 punktiga. Viimase kaasmaalane Tomaš Dvorak jätkas 2583 punktiga viiendana.

“Pappase ja Šebrle pärast ma ei muretse, neil on kõik võimalused olemas. Dvorakit on vara maha kanda. Karpov, kellel teine päev nõrgem, aga eriti Clay on mindki üllatanud,” märkis Nool.

Tänavuse hooaja edetabelis on Clay 8482 punktiga Noole ees kolmas, Karpov 8253-ga kuues. Mõlemad koguvad Pariisis eeldatavalt rohkem punkte.