Gerd Kanter: juba öeldakse, et 66 meetrit on jama
“Me omavahel oleme ka arutanud, et latt on nii kõrgele tõstetud, et 65-66 meetri kohta öeldakse juba, et see on jama,” rääkis Kanter, kes üldjoontes jäi võistlusega rahule. “Sellist sähvatust ei olnud, nagu Valga võistlusel, aga seeriaga võib rahule jääda. Üks napilt üle astutud katse oli vist ka üle 68 meetri, kui oleksin ka selle kirja saanud, oleks nii seeria kui ka võidutulemus paremad olnud.”
Nüüd võtab Kanter mõned päevad treeninguid kergemalt ning valmistub reedel Oslos toimuvaks Kuldliiga võistluseks, kus tuleb ringi ka leedulane Virgilijus Alekna. “Kui suudaksin Oslos samasuguse avakatse teha, oleks väga hea sealt edasi minna,” vaagis ta oma võimalusi. “Tegelikult pole ma ammu tugevas konkurentsis võistelnud. Tahaksin tunnetada adrenaliini, isegi võiksin natuke närveerida... Selge see, et treeningud on olnud rasked ja superenesetunnet ei ole, aga praegu ei peagi veel olema.”
Kanteri selja taga hargnes põnev heitlus teise koha nimel. Märt Israel oli 62.62-ga “lihtsurelike peaauhinnas” kinni viimase vooruni, seejärel paiskas aga vanameister Aleksander Tammert kahekilose heiteriista sentimeetri jagu üle 63 meetri. Neljandaks jäeti Kanteri egiptlasest tiimikaaslane Omar Ahmed El Ghazaly 62.35-ga, Kanada passiga Darius Slowiku tulemuseks jäi 61.26.
“Kogemused maksid,” andis Israel vanemale kolleegile au. “Aga tulemus oli täitsa okei, jõudsin kaks päeva tagasi Eestisse ja uni vaevas.”
Tammert oli rahul õnnestunud viimase katsega, kuid Ateena olümpiapronksi vorm pole praegu siiski kõige parem. “Ei ole saanud piisavalt tugevat ettevalmistust teha ja jõubaas pole praegu kõige parem. Trennis olen heitnud raskema kettaga, nii et kiirust eriti ei ole. Pärast avakatset anti nõu, et keeraksin kiirust juurde, kuid kui neljas ja viies katse ebaõnnestusid, otsustasin viimase katse rahulikuma teha.”
Peetre ei jäänud rahule
Ketta võttis Tartus kätte ka kuulitõukaja Taavi Peetre, kes sai 57.03-ga kuuenda koha. Põhialal tuli esikoht tulemusega 19.81, Raigo Toompuu laeks jäi 19.24. “Kettaga olen hoopis rohkem rahul kui kuulitõukega. Stabiilsus ei maksa midagi, oleks vaja kaugemale tõugata,” sõnas kuuli neljal korral MM-i B-normi tähistava 19.70 taha saatnud Peetre.
Peaalal odaviskes jäid tulemused Andrus Värniku eemalejäämisel tagasihoidlikuks, Gustav Sule 1938. aastal visatud 75.93,5-ni tänased piigimehed ei küündinud.
“Häbiväärne, oleks pidanud selle tulemuse ikka üle viskama,” hindas 74.86-ga võidutsenud Marko Jänes oma esinemist karmilt. “Ilm oli ilus, probleemid olid pigem tehnilist laadi. Usun, et MM-ile saamiseks ei piisa B-normist (77.80), vaid tuleb oluliselt rohkem visata.” Koos võiduga pälvis Jänes ka koha Euroopa karikavõistlustele sõitvas koondises.
Meeste 100 meetris näitas tugeva lõpuga kaaslastele kandu 15-aastane Richard Pulst, kes kerges vastutuules jooksis oma uueks tippmargiks 10,79. Noorte MM-ilt kõrget kohta püüdva nooruki areng on olnud võimas: veel eelmisel aastal jooksis ta sama distantsi 11,22 sekundiga.
10,42 jooksnud Niit alistas Jarkko Ruostekivi
Helsingis toimunud kergejõustikuvõistlusel võidutses 100 m distantsil Marek Niit ajaga 10,42, soomlane Jarkko Ruostekivi kaotas talle vaid kahe sajandikuga.
“Start läks aia taha, aga kuna soomlased on kiired startijad, siis võib-olla polnud ka kõige hullem,” rääkis hiljuti Eesti 200 m rekordi 20,69-ni viinud Niit. “Poolel distantsil olin meetriga maas, kuid panin oma trumbi maksma. Ikka päris hea tunne on sellisele mehele ära panna!”
Oma senist isiklikku rekordit üheksa sajandikuga parandanud Niit tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis kolmandale kohale, Erki Noole (10,43) ette. Kiiremad on olnud vaid Argo Goldberg (10,28) ja Mihhail Urjadnikov (10,34).
Eesti rekordimees Goldberg sai Soomes kirja 10,91. 200 m jooksus oli Henri Sool 21,70-ga teine ja Martin Vihmann 21,84-ga neljas. Eesti sprinterid pidid osalema ka 4x100 meetri teatejooksus, kuid kuna Niidule tegi jalg natuke valu, otsustati mitte riskida.
Käija Margus Luik sai Läti meistrivõistlustel Jurmalas 50 km distantsil ajaga 4:18.36 neljanda koha. Tulemus on Eesti kõigi aegade kuues, Luik parandas oma tippmarki enam kui seitsme minutiga.
Eesti kümnevõistluse koondis saavutas maavõistlusel Rootsi ees ja Soome järel teise koha. Päärn Brauer kogus 7494 punkti, edestades Tarmo Riitmurut 40 silmaga. Seitsmevõistluse naiskond jäi viimaseks, Kristi Kiirats kogus 5055 punkti.
