Gert Kullamäe: asun treeneriks suure hingevärinaga

Gert Kullamäe tabavad kolmepunktivisked on ilus möödanik. 38-aastane korvpallur asendab ketsid kingadega ja istub Tartu Ülikool/Rocki abitreeneri kohale.

•• Gert, mis sind ajendas tegema just nüüd nii kaalukat otsust?

Eks iga sport­la­se elus on het­ki, kui mõtled, et nüüd on aeg küps. Prae­gu on igas val­las ras­ke aeg. Kui jät­ka­nuk­sin te­gevs­port­la­se­na, lüka­nuk­sin lõpe­ta­mi­se ot­sust aas­ta võrra eda­si. Kaa­lu­sin loo­bu­mi­se võima­lust mi­tu kuud. Kui Rock pak­kus su­vel abit­ree­ne­ri koh­ta, sain oma mõtte­le kin­ni­tust. Miks mit­te just nüüd!

•• Saad alustada treeneriametit kohe suurel laeval ehk ühes Eesti tugevamas meeskonnas. Kuidas see šanss su otsust mõjutas?

Kas suur laev või mit­te, aga lää­ne­rii­ki­des on ta­va­li­ne, et en­di­si män­gi­jaid püütak­se klu­bis al­les hoi­da, kas siis mä­nedžeri, tree­ne­ri­na või muus ame­tis. Olen Roc­ki pak­ku­mi­sest vä­ga mee­li­ta­tud. See näi­tab, et mu te­ge­mi­sed kol­me aas­ta jook­sul on klu­bi­le kor­da läi­nud ja olen Emajõelin­nas õiget as­ja aja­nud.

•• Siiski ei saanud nii oluline valik tulla hõlpsalt. Mida veel kaalusid?

Mis siin var­ja­ta, uu­ri­sin mõne ini­me­se kau­du, kui reaal­ne oleks 38-aas­ta­sel korv­pal­lu­ril vä­lis­maal tööd lei­da. Ei ole siia­ni tul­nud ku­hu­gi en­nast näi­ta­ma sõita. Küll olid mõned va­rian­did Ees­tis. Ivar Vald­maa (Ka­lev/Cra­mo juht – toim) te­gi pak­ku­mi­se: „Tee­me sul­le ko­du­lin­nas peh­me maan­du­mi­se.” Vest­le­sin ka peat­ree­ner Ne­nad Vu­ci­ni­ci­ga, kes mul­le vä­ga sümpa­ti­see­rib nii tree­ne­ri kui ka ini­me­se­na. Ta ütles: „Kui soo­vid, siis tu­le, näen sul­le meie mees­kon­nas koh­ta.”

Sa­mal ajal sain aru, et Ka­le­vis on pal­ju küsimär­ke. Krist­jan Kan­gur ja Gre­gor Ar­bet ta­ha­vad lah­ku­da. Ilm­selt lii­tub mees­kon­na­ga pal­ju uu­si noo­ri, mul oleks va­ne­ma män­gi­ja­na ras­ke nen­de­ga kok­ku su­la­da. Usun, et ma ei jää­nuks väl­ja­kul jal­gu ja võinuks mees­kon­da ai­da­ta, aga emot­sio­naal­selt ei an­naks mu kaa­sa­te­ge­mi­ne noor­te­le mi­da­gi – liht­salt üks va­na mees pin­giot­sal. And­res Sõber kut­sus Rak­ver­re. Pi­ri­ta­ga oli ju­tua­ja­mi­si. Aga väl­ja­ku­le mi­nek tä­hen­da­nuks ik­ka­gi ot­su­se aas­ta võrra eda­si lükka­mist.

•• Kas sa Rockilt ei küsinud võimalust veel ühe hooaja edasi mängida?

Sel­lest ei rää­ki­nud nad sõna­gi. Es­majär­je­kor­ras pak­ku­sid tree­ne­ritööd.

•• Ent mida ütleb su keha varbaotstest peanupuni — kas tõesti ei tahaks veel kolmepunktiviskeid pommitada?

Suu­dak­sin kind­las­ti! Olen ter­ve kui pu­ri­kas. Nal­ja­ta­si­me Har­ry Lem­ber­gi­ga (Tar­tu üli­koo­li spor­dik­lu­bi ju­ha­tu­se lii­ge – toim), et kui as­jad p..s­se lä­he­vad, pa­nen ket­sid jal­ga! (mu­he naer – toim). Tun­nen end häs­ti, suu­dak­sin pin­gu­ta­da küll. Aga tun­nen ka oma ise­loo­mu – jõud­sin aru­saa­mi­se­le, et pean nii te­ge­ma. Emot­sio­naal­selt ei pa­kuks män­gi­mi­ne enam mi­da­gi. Võtsin ju­ba kaks ki­lo juur­de, püüan ol­la ak­tiiv­ne tree­ner, et li­sa­kaa­lust rut­tu lah­ti saa­da!

•• Kas ketse on kerge varna riputada?

Aus vas­tus on, et ta­va­li­selt olen ha­ka­nud pä­rast mõnenä­da­last puh­kust ki­be­le­ma pal­li jä­re­le. Pär­nu su­ve­ko­dus ol­les olen ik­ka vi­sa­nud ja tei­nud jõuhar­ju­tu­si. Kuid sel su­vel ei tek­ki­nud­ki ki­be­lust. And­sin va­ne­ma­le po­ja­le Kris­tia­ni­le pal­li et­te, ta tah­tis, et te­da õpe­tak­sin ja ut­si­tak­sin. Võib-ol­la oli see­gi märk, et po­le enam va­ja män­gi­da.

•• Istud sügisel peatreener Indrek Visnapuu kõrvale ja ta ootab sinult tarka nõu. Mida talle kõrva sosistad?

Te­ge­li­kult so­sis­ta­sin ju­ba män­gi­ja­na, aga siis olin põhilüli tree­ne­ri­te ja korv­pal­lu­ri­te va­hel. Nüüd saan oma mõtteid peatree­ne­ri­le igas olu­kor­ras et­te kan­da, va­rem pi­din siis­ki män­gi­ja­rol­li­ga ar­ves­ta­ma. Ole­me Ind­re­kuga põgu­salt rol­li­de jao­tu­sest rää­ki­nud. Tal on mees­kon­na aren­da­mi­sest sel­ge nä­ge­mus, mis ühtib mi­nu sei­su­koh­ta­de­ga. Teh­ni­li­sed nüan­sid sel­gu­vad töö käi­gus.

•• Kumb on Visnapuu parem käsi, sina või juba detsembris abitreeneriks palgatud Toomas Kandimaa?

Ei ole sel­lest rää­ki­nud, po­le­gi va­het, kumb is­tub Vis­na­puu kõrval. Hea­des klu­bi­des töö­ta­vad tree­ne­rid üht­selt, ole­me ka Ees­tis sin­napoo­le teel.

•• Olete kõik alla 40, noorte treenerite põlvkond rühib jõuliselt esile. Mis see tähendab?

Män­gi­ja­na, kel­lel juus­tes ju­ba hal­li, nä­gin kor­du­valt, kui­das vas­ta­seid ju­hen­da­vad mu ea­kaas­la­sed või mi­nust noo­re­mad­ki. Rää­ki­sin äs­ja Üllar Ker­de­ga, kes möö­nis, et noo­re­maid tree­ne­reid tu­leb pal­ju juur­de. Mil­lal­gi peab alus­ta­ma, 38 po­le tree­ne­ri­le vä­he ega pal­ju.

•• Mis jääb mängijateest eredamalt meelde?

Vä­ga to­re, oli nii häid kui ka hal­ve­maid ae­gu. Ab­so­luut­ne tipp jäi saa­vu­ta­ma­ta, aga kõike, mi­da te­gin, te­gin hin­ge­ga. Va­hel tu­li lan­ge­ta­da ras­keid ot­su­seid, kuid te­ge­li­kult olid fan­tas­ti­li­sed aas­tad.

•• Ometi painab sind Rocki jäädes edasi vajadus sõita Tallinnast Tartu ja jälle koju peret vaatama. Kuidas olukorra lahendad?

Eks see pai­nab eda­si! Tar­tus­se saan töö­le jää­da tä­nu vä­ga mõist­va­le abi­kaa­sa­le Sig­ne­le, kes teab, et korv­pall on mu hin­ges. Eks ole­me­gi suur korv­pal­li­pe­re. Kris­tian käib tree­nin­gu­tel, väi­ke poeg Oli­ver võtab ka pal­li kät­te. Pe­re ja korv­pal­li va­hel tu­leb ot­si­da komp­ro­mis­si. Ole­me sel­le tee­ma abi­kaa­sa­ga kor­du­valt lah­ti rää­ki­nud, tea­me, mis meid ees oo­tab.

•• Kui pikaks ajaks teed lepingu?

Üks pluss üks ehk pä­rast esi­mest hooae­ga vaa­ta­me, kui­das meie koostöö so­bib. Ei saa ju et­te öel­da, et kõik lä­heb su­ju­valt. Aga olen mõel­nud, et ta­han korv­pal­li juur­de jää­da, ras­ke oleks­ki min­gis muus val­las töö­le ha­ka­ta. Olen Roc­ki­le tä­nu­lik, et saan korv­pal­li aren­da­mi­se­le kaa­sa ai­da­ta.

•• Sportlasena ei teinud sa vist katset äris kanda kinnitada. Või on sul midagi varuks?

Ei, kes­ken­du­sin ai­nult korv­pal­li­le, see oli mu tead­lik va­lik. Püüan sel­lel alal os­ku­si ka­su­ta­da.

•• Ees ootab lai tööpõld, korvpallimaastik vajab sügavkündi, eeskätt järelkasvu arendamist. Millal käärid käised üles?

Ju­ba läks lah­ti, vaa­tan suu­re hu­vi­ga vä­lismän­gi­jaid, kel­le hul­gast pea­me leid­ma Roc­ki tu­gev­dust. Ot­si­me keskmän­gi­jat ja män­gu­juh­ti. Vä­ga põnev!

Oo­tan ju­ba hin­gevä­ri­na­ga, kui­das saan end uues ame­tis proo­vi­le pan­na.


Eluloolist
Gert Kullamäe
korvpallur

•• Sündinud 3. juunil 1971
•• Pikkus 196 cm

Korvpallurikarjäär:
•• TPI (1985/89), TPedI (1989/90), Tallinna Kalev (1991/93, 1994/96, 1997/2000), Kaunase Žalgiris (1993/94), Kamee (1996/97), Oostende Telindus (2000/2001), BC Hotronic (2001/2002), Bamberg (2002/2004), Eiffel Towers (2004/ 2006), Tartu Ülikool/ Rock (2006/2009).

Saavutused:
•• kuuekordne Eesti meister, korra N Liidu, Leedu, Belgia ja Hollandi meister, Saksamaal kaks hõbedat, kuni 16-aastaste EM-i pronks N Liidu koondisega, EM-i kuues koht Eesti koondisega.

Treenereid:
•• Olev Baar, August Sokk, Jaak Salumets, Stanislav Jerjomin, Riho Soonik, Maarten van Gent, Heino Krevald, Üllar Kerde, Heino Enden, Lucien van Kerschaever, Dirk Bauermann, Tiit Sokk, Algirdas Brazys, Indrek Visnapuu.

Huvitavat:
•• debüteeris Eesti meistrisarjas 14-aastasena; viskas 1994. aasta EM-i valikmängus Leedu korvi 32 punkti, Eesti kaotas 65:67.

Pere:
•• abikaasa Signe, pojad Kristian (10) ja Oliver (saab peagi 2).


1 KÜSIMUS

•• Mida soovitad heale sõbrale Kullamäele, kes asub maailma kõige toredamasse ametisse?

Vastab
Aivar Kuusmaa
TTÜ peatreener

„Mul on väga hea meel, et Gert tegi niisuguse valiku. Mida rohkem maailmas eri treenerite käe all tarkust kogunud korvpallureid treeneritööle siirdub, seda kasulikum. Pean õigeks sammuks, et ta alustab abitreenerina. Kui kohe esimesel hooajal tuleb kanda peatreeneri vastutust (nii juhtus Kuusmaaga hooajal 2005/2006 — toim), pole kõige kergem. Küllap ta saab esimesel aastal ametist täieliku ettekujutuse. Kuigi tundub, et Gert tunneb seda tööd juba päris hästi.”

•• Miks tahtsid näha Gert Kullamäed oma abilisena?

Vastab
Indrek Visnapuu
TÜ/Rocki peatreener

„Kutsusin Gerti appi juba noortekoondisi juhendades. Ta on üks kogenumaid Eesti korvpallureid, kes on korduvalt öelnud, et tahab oma tuleviku siduda treeneritööga. Oleme temaga kahe aasta jooksul palju nõu pidanud, oleme üsna samal lainel, kuidas töö peaks käima. Loodan koostööst väga palju.”