•• Kuidas uue tiimi Gauss RDZ-iga ja elukorraldusega rahul olete?

Jõudsin alles kolmapäeval Itaaliasse, aga esmamuljed on väga head. Elan Vicenza linnas Venezia lähedal, seega siis Põhja-Itaalias. Eelmise klubi, Michela Faniniga elasime lõuna pool, Toskaanas. Seal harjusin mägedega ära – kartsin, et siin neid äkki pole, aga kohe toaaknast välja vaadates näeb üht päris parajat mäge. Meie tiimi sportlaste käsutuses on pool maja ja tunnen end palju kodusemalt kui eelmises klubis.

•• Eelmises klubis tuli ette korralduslikke apsakaid. Kas Gauss RDZ tundub ses suhtes kindlam?

Siiani paistab kõik hästi sujuvat. Rääkisin siiasõidul autos pikalt ka klubi asjaajajaga – jutu põhjal tundus küll kõik väga hea. Iseasi muidugi, kas asjad ka siis nii hästi sujuvad, kui võistlused algavad. Mulle meeldib iseenesest klubi juhtide suhtumine, et asju võib rahulikult võtta – kui kohe ei lähe hästi, pole katki midagi. Eelmises klubis oli vastupidi – läks hästi, aga ikka küsiti> miks sa ei võitnud?

•• Kui kõva tiimiga on tegu?

Meil on praegu nii palju uusi sportlasi, et raske öelda, kuhu pingereas asetume. Meie kõigi punktid loetakse kokku, aga ma ei tea, kas seda on juba tehtud. Lisaks pole paljud tiimid oma koosseise veel avalikustanud. Oleme ikka kuskil esikümnes.

•• Kirjutasite lepingule alla alles paar päeva tagasi, kuigi faksiga kinnitasite oma otsust juba vana aasta sees. Pärast seda tundis teie vastu huvi ka maailma kolme tippklubi hulka kuuluv Nürnberg – kas kahju polnud neile ära öelda?

Tundsin jah, et olen end juba Gaussile ära lubanud, kuigi lepingule allkirja polnud andnud. Natuke oligi kahju Saksa klubile ära öelda, aga sinna kuulub mitmekordseid maailmameistreid ja teisigi kõvasid sõitjaid ning võib arvata, et oleksin seal pidanud hakkama nende jaoks tööd tegema. Gaussis on minusuguseid sõitjaid neli-viis – seega saavad nemad mind

aidata, kui vaja.

•• Millised talvetreeningute plaanid teil praegu on?

Neljapäeval alanud laager kestab nädala. Sellistes hooaja esimestes laagrites kogutakse üldiselt kilomeetreid – peamine on ratta selga istuda ja tunnetus jälle kätte saada. Tiimis on ka palju itaallasi, kes ei elas Vicenzas, vaid oma kodudes. Ainus võimalus nendega tutvuda ongi laagrites. Seal saab suhteid luua ja vaadata, kas tekib sõprusside – siis ollakse ka abivalmimad võistlustel aitama. Tekib tiimitöö, mis on jalgrattaspordis väga

oluline.

Pärast laagrit jään veel paariks nädalaks siia. Kavatsen omal käel treenida, lihtsalt ümbrust vaadata ja radadega tutvuda.  Veebruari alguses tuleb veel üks nädalane laager, samuti märtsis.

•• Millal alustate võistlemist?

9. märtsil on üks MK-etapp, kus saab olümpiapunkte koguda. Ent päev varem peetakse veel üks võistlus, kus sain eelmisel aastal neljanda koha. Mõtlen veel, et võib-olla sõita hoopis seal, sest rada tundus sobivat.

•• Teil on olümpiapilet taskus. Kuidas valmistute?

Olümpiaks valmistumine ongi peamiselt võistlemine, võistlemine ja võistlemine. Pean vaid oskama õigel hetkel ka natuke järele lasta ja puhkepausi teha. Mõnedest võistlustest tuleb loobuda, et õigesti vormi ajastada. Usaldan oma treenerist abikaasat Edgarit selles suhtes täielikult.

•• Kas võistlete ka tänavu naiste Giro d’Italial?

Jah. Tavaliselt läheb mu vorm just juulikuuks, kui peetaksegi naiste Giro, väga heaks. Tuleb mõelda, kuidas sel aastal hoida tippvormi paar nädalat kauem, et see kestaks augustis toimuva Pekingi olümpiani. Sätime tänavu treeningukalendri pisut teisiti ja muudame ka metoodikat. Detsembris käisin kaks nädalat koos meesratturitega Prantsusmaal treenimas – nii vara pole ma uue hooaja eel tavaliselt ratta selga istunud.

•• Kas olete olümpiaks juba ka eesmärgi paika pannud?

Tavaliselt tekib konkreetne siht enne võistlusi. Ma pole mõelnud nii kaugele ette. Kui võistlused hakkavad lähenema, siis näen, kui heas hoos parasjagu olen. Tulin Girol mullu kaheksandaks, mis pani mõtlema, et kõik on võimalik. Kui suudan heas hoos olla, võin esikuuikussegi tulla.

Peale olümpiat seisab ees ka MM, mis on tänavu võib-olla teisejärguline. Muidugi kui seal läheks hästi, oleksin samuti õnnelik.

•• Võib arvata, et perest ja lapsest lahusolek on teie jaoks raske.

Spordi juures peangi kõige raskemaks pikka eemalolekut perest. Itaaliasse tulles tundsin, et olen saanud veel nii vähe nendega koos olla, aga pean juba jälle minema.

Kuu aja pärast sõidan Eestisse. Märtsi keskel tulevad abikaasa ja tütar Anete Itaaliasse, aga kahjuks ainult kaheks nädalaks. Eelmisel aastal oli Anete kolm kuud minuga, aga nüüd läks ta kooli, seega enam nii kauaks ei saa. Ei kujutagi ette, kuidas suudan nii kaua perest lahus olla. See saab kindlasti väga raske olema. Juba esimene päev oli raske.