Ühiskonnas, kus noored veetsid aega puid ladudes ja peete kõblates, võis kehalise kasvatuse tundidest enam-vähem piisata, nüüd aga on noorsool korraga kaks vaenlast. Esiteks juba mainitud masinad. Liigutada on vaja väga vähe, kooli saab autoga, telekanali vahetamiseks pole vaja diivanilt tõusta ja nii edasi. Teiseks on meie ümber nii palju jaburalt suhkrurikast toitu, et võtab pea ringi käima ja keha paisuma. Tavalises jogurtitopsis võib olla kaheksa lusikatäie jagu suhkrut.

Hea lugeja, mida arvad kehalise kasvatuse riigieksami mõttest? Kas sellest oleks abi ja kuidas tuleks seda korraldada? Avalda arvamust aadressil rahvahaal@delfi.ee !