Kena, et eksmaailmameister Heiki Nabi suutis ühe esikoha koju jätta ja Tõnis Naarits ning Toomas Proovel kolmanda koha välja võitlesid; halb, et kaks viimast, juba kolmekümneviiesed veteranid, kes lünklikult harjutavad ja harva võistlevad, käisid noortest üle.

Eesti maadlus ei saanud Pekingi olümpiale ainsatki esindajat, ala praegune pilt ei tee tänasele päevale raskejõustiku ülimalt vägeva mineviku taustal just au. Et mitte rängemini öelda... „Tänavusel Palusalu turniiril polnud kõige nimekamaid külalisi. Lootsime, et konkurents kujuneb meie meestele parajaks. Olime optimistid,” ohkab koondise peatreener Henn Põlluste. „Kuid jään enda juurde kindlaks. Põhiküsimus on, kas suudame noored Ardo Arusaare, Alo Toomi, Eerik Apsi ja Madis Sihimetsa ala juurde jätta, nad nii kõvadeks teha, et neile oleks jõukohane karmim konkurents kui sel laupäeval nähtu,” rõhutab Põlluste.

Esialgu said Toom ja Aps kehakaalus kuni 84 kg esimeses ringis tappa, kuigi, tsiteerin uuesti Põllustet: turniiril pole kõige nimekamaid külalisi. Täpsemalt, kohal oli vaid paar tiitlivõistluste medalimeest. Kõige nimekamad olid aukülalised, kelle seas mitu olümpiavõitjat.

Väikeriigil on iga anne arvel. „Vene­maa või Ukraina viiendad-kuuendad numbrid võivad väiksematel turniiridel teha puhta töö. Tallinnas võitsidki venelased enamiku kaaludest. Seda suurem rõõm, et Nabi paistab olevat taas vabasse vette saanud,” kommenteerib Põlluste.

Ei taha ära sõnuda!

Eksmaailmameister Heiki Nabi on saanud suvel korralikult harjutada ja sügisel Saksamaa liigas võistelda. „Pikka turniiri pole siiski kaua maadelnud. Seepärast üritasin hommikul jõudu kokku hoida, kuid finaalis jäi siiski õhku väheks,” nentis Nabi. Mees oli üleni higine, põsel märk finaalivastaselt ukrainlaselt Sergei Rutenkolt saadud peavopsust. Kuid Nabi silmad särasid!

„Ei julge ära sõnuda... Teate, kui hea on tervena harjutada! Maadlus on ju minu leib. Loodan küll väga, et Palusalu turniir oli mu uue tõusu algus,” hindab Nabi (23). Hommikupoolikul sai ta esimeses matšis jagu Proovelist, kes finalistile kaotanuna jõudis välja kolmanda koha matšini ja võitis sellegi.

„No ma olen rohkem kui rahul. Ligi kaks aastat tagasi võistlesin viimati. Tegutsen füsioterapeudina, harjutan ehk paar korda nädalas. Ikka puhas amatöör,” kommenteerib Proovel ja juhatab kätte mõtteniidi.

„Nabi tuli maailmameistriks kaks aastat tagasi, väga õigel ajal. Aga tema võitu ei osatud maadluse huvides ära kasutada. Kui nüüd uue eduni jõuaks, peaksime targemad olema,” näitab Proovel. „Tõesti, meiesuguste vanakeste edu ei näita tänast maadlust heast küljest,” nõustub Naarits, kes tuli Palusalu turniirile maadlema treener Villu Olumetsa ässitusel. „Ja vaat, mis välja tuli.”

Põlluste on sama meelt, et Nabi ei saanud elu võitu sugugi vara. „Ta on sihuke natuur, kes uhkeks ei lähe. Kui oleks tänaseni ainult kaotanud, oleks ju palju hullem olnud. See rikub vaimu ära.”

Nabi ise ei näe selles probleemi. „Kevadel on Leedus EM-turniir. Ja Euroopa meister ma veel pole. Nüüd võistlen Soomes ja Rootsis, uuel aastal on mõned laagrid. Kui tervena püsin, siis...” jätab Nabi lause pooleli.

Medved: tugev rahvas on terve rahvas!

Kõlavaim nimi Palusalu turniiril oli kolmekordne olümpiavõitja ja seitsmekordne maailmameister Aleksandr Medved Valgevenest.

Oma riigi maadlusjuht ja olümpiakomitee asepresident, kes veel 71-aastasena töötab informaatika alal ja näeb oma east noorem välja. Teeb nalja: „Teie, eestlased, pole suuremad viinavõtjad. Vabandust, pidasin silmas teejoomist!”

Mäletab, et võistles Tallinnas 1969. aastal, juhuse tahtel sellessamas Kalevi spordihallis. Mäletab hästi Johannes Kotkast ja August Englast, aga ka mitmeid praegusi veterane. Peab kalliks Palusalu mälestust. „Kahekordseid olümpiavõitjaid pole palju. Raskejõustik on alati olnud eestlaste medaliala. Ainult tugev rahvas on terve rahvas,” teab Medved, kes peab Minskis oma turniiri ja kutsub kõiki Eesti maadlejaid 40. võistlusele külla.