“Kui teeme trenni, siis teeme trenni. Kui vaja väike pidu maha pidada, siis peame,” tunnistas 33-aastane odavisketreener Heiko Väät, et suhted õpilastega on semulikud.
•• Praegu on Eesti odaviskes päris kirev pilt – pea igal võistlusel võidutseb uus mees. Kuid võrreldes soomlastega, kellel on viis A-normi täitjat, toimub see heitlus mitu astet madalamal.
Paneksin Eesti odaviske hetkeseisule hindeks nelja. Reaalselt võiks meil olla viis 80 meetri meest. Kui nad selle tulemuse ära viskavad, siis saab panna maksimumhinde.
•• Kas edetabeli tipus oma hoolealuseid kokku lugedes noore treenerina rind kummi ka läheb?
Mul on hea meel, et meie odavise on tõusuteel. On see Värnik, Marko Jänes, Tanel Laanmäe või Alan Puuste, kes 80 meetri kanti viskab, ikka on hea meel. Aga kui sa küsid, kas mul rind kummi läheb... No muidugi on hea meel, kui ka enda õpilased on eesotsas!
•• Oled alles 33-aastane. Tuleb see treeneritöös pigem kasuks või kahjuks?
Kasu on mu vanusest nii palju, et me saame õpilastega olla omavahel sõbrad. Meil pole isa-poja, vaid pigem vendade vahelised suhted. Oleks ma neist kümme aastat vanem, siis oleks ilmselt ka respekt suurem. Aga mulle selline olek meeldib. Kui teeme trenni, siis teeme trenni. Kui vaja väikene pidu maha pidada, siis peame pidu. Ei saa ainult spordirajal olla, ka lõõgastuda on vaja. Kuid peod oleme tavaliselt ikka kella 12 paiku ära lõpetanud. Kui hommikul on vaja trenni minna, siis ei saa ju öö otsa pidutseda.
•• Su enda odaviskerekord on 77.94. Tihti ise veel oda kätte võtad?
Kui poisid loobivad, siis toksin vaikselt. Kauguse peale viskan nii korra nädalas. Paar korda tahaks suvel võistelda.
•• On sul oma õpilaste vastu võidusŠansse kah?
(Naljatades.) See on mu oma teha – kui tahaks, siis tapaks nad treeninguga enne ära. Aga ega ma seda taha. Ise vahest 70 meetrit viskan praegu.
•• Millise hinnangu enda sportlaskarjäärile annad?
Paneksin hindeks nelja. Viit ei saa panna, kuna unistus jäi ellu viimata. 80 meetrini ma ei jõudnud. Seda mõnusam tunne on, kui õpilased selleni küündivad.
•• Miks sa enamast kui 80 meetrist ei unistanud?
Lihtsalt elukorraldus nõudis oma. Alguses oli korraga käsil ülikool ja treening, siis juba perekond-töö-treening. Teadsin, et 80 meetrist ma rohkem ei viska.
•• Mida pead oma suurimaks saavutuseks odaviskajana?
(Muigab.) Et Mihkel Kukk viskas tänavu 80 meetrit täis.
•• See on ju saavutus treenerina!
Enda suurimaks saavutuseks loengi seda, et õppisin oda viskama. Kümme aastat viskasin ainult emotsiooni pealt, siis hakkasin teisi õpetama ja isegi asjast aru saama.
•• Kuidas sa sportlastele lähened?
Me vestleme nendega palju. Mina pakun sportlasele variante, tema proovib ja valib endale sobiliku välja. Mingit väevõimuga sundi meil pole. Õhkkond on vaba. Olen võtnud eesmärgiks, et treening peab olema fun (lõbu – toim). Et ei tõmbaks ennast rihmaks.
•• Moonika Aava kiitis, et mõistad peale spordi elus muudki. Aga kui treeningud on fun ja sport pole kõige tähtsam, kas siis pole oht jääda pooleterameheks?
Moonikal on lihtsalt sisemine ego nii suur, et tema ei saa minna ühelegi võistlusele nii, et ta ei tahaks võita. Tema puhul see toimib. Et valmistad ta ette just parajaks tulemuseks. Ja kui siis veel õiget nuppu vajutada, võib ta oma sisemusest oi-oi kui palju juurde leida.
•• Kas sa uskusid seda tulemust, kui Aavale Hispaanias kohtunike veana esialgselt 65 meetrit protokolli kanti?
Ei uskunud. Kui oleks olnud 62–63 – seda oleks võinud uskuda. Moonika oli kolm päeva enne võistlust tööl ja seetõttu oli ta päris tühi.
•• Aga võib ta selleni jõuda?
(Noogutab innukalt.) Paari aasta jooksul ei ole see üldse utoopiline, kui ta suudab politseitöö ja võistlemise ühitada.
•• Kas su abikaasa Ruth armukadedaks ei muutu, et tema endist konkurenti abistad?
Tal on ainult hea meel, et Moonikal hästi läheb. Pealegi ei võistle ta ise enam ammu. Tehnikast me Ruthiga kodus ei räägi. Küll on ta aga andnud näpunäiteid selle kohta, kuidas naisterahvastega suhelda.
•• Kui tulemused kasvavad, kasvavad ka sportlaste egod. Kas sul seda hirmu pole, et varsti ei mahu kõik õpilased enam ühte treeninggruppi ära?
Praegu on neil mõnus koos areneda. Tõstesaalis ja jooksutrennides töötavad nad küll koos kambas nagu oravad rattas. Visketrenni teevad kõik eraldi. Kuke ja Mätase vahel läheks liiga suureks võistlemiseks. Aga sellist asja küll ei ole, et ma pööraks kellelegi rohkem tähelepanu. Vaid siis tegelen ehk mõne sportlasega enam, kui tema tehnika ilmselgelt rohkem järeleaitamist vajab.
•• Eelmisel sügisel tuli Toomas Merila juurest sinu gruppi lisaks Aavale ja Mätasele ka Kristo Galeta. Miks tema pole teiste kombel õitsele puhkenud?
Talvel läks tal kõik väga hästi ja märtsis oli ta juba superhea. Siis lasime korraks tempo maha ja ta kaotas õige visketunde ära. Kui ta suudab selle tehniliselt meelde tuletada, siis ei ole ka tema puhul olümpia B-norm (77.80 – toim) mitte midagi utoopilist.
•• Olid aastaid Andrus Värniku treeningukaaslane. Usud, et ta tõuseb tänavu taas tippu?
Kui ta kümmekond aastat tagasi Tallinnasse harjutama tuli, siis esimesed kaks-kolm aastat käis ta nagu väike koerakutsikas minu sabas ja tegi kõik järele, mis ma ees tegin. Mis ta aga tippu tõstis, oli meeletult suur tööarmastus. Kui mina lõpetasin paaritunnise harjutuskorra, jäi tema veel tunniks staadionile venitama. Vaadates, kuidas ta tänavu tehniliselt liigub, siis usun, et 82–84 meetrit võib ta visata küll.
•• Aga ma küsisin, kas ta jõuab tippu. 82 meetriga pääseb Pekingis vaid lõppvõistlusele.
Eesti rekordit ma sel aastal temalt ei usu. Järgmisel aastal võib ta aga küll sinna lähedusse visata, kui ta suudab oma tervisehädadest üle olla.
•• Kas julgeksid Värniku-suguse mehe treenida võtta, kui ta peaks Heino Puustega koostöö mingil põhjusel lõpetama?
(Muheleb.) Nõu annan alati, niipalju kui oskan. Aga kas treenida... See on iga mehe enda valik, kelle juurde ta läheb. Gerd Kanteril on näiteks islandlasest treener...
•• Millele sa vihjad?
Et võib-olla leiaks Värnik endale parema treeneri näiteks Soomest või Saksamaalt.O
•• nooruses tegeles Väät keskmaajooksuga, kuid arst keelas tal selle südamerikke tõttu ära. Lohutuseks suvel karjamaal oda loopinud Väät kergitas sügiseks isikliku rekordi 45 meetrilt 62-ni.
•• 2004. aastal viskas Väät isiklikku rekordit tähistava 77.94 ning täitis olümpia B-normi. Kuid kuna Andrus Värnik täitis A-normi, jäi Väädil Ateenas käimata.
•• Heiko Väät on abielus Ruth Väädiga, kes parandas 1990-ndatel Eesti naiste odaviskerekordit.
•• Väädi käe all harjutab lõviosa Eesti parematest odaviskajatest: Moonika Aava, Mihkel Kukk, Risto Mätas, Kristo Galeta.
