Hulljulged jalgratturid väntavad kõrbekuumuses
Limiteeritud osavõtjate arvuga rattarallil osalejad peavad võistluse edukaks lõpetamiseks sadulas istuma kümme nädalat ja läbima selle ajaga 58 etapi jooksul kokku 7000 kilomeetrit.
Hulljulgete pedaalijate keskmine päevateekond on 120 km, pikim aga koguni 188 km. Ülirasketel kõrbeetappidel näitab elavhõbedasammas 40 kraadi. Lisaks tuleb ratturitel vändata järskudel tõusudel, Andorras tuleb ronida kuni 2400 m kõrgusele.
Pikk teekond
Mis võluvägi suudab Tartu Arctic Spordi 35-aastast spinningutreenerit Püve ja Hawaii Expressi 39-aastast turundusjuhti Salumäed sundida nii ränka võistlust ette võtma?
“Armastame rattasõitu, sellise võimaluse avanemisel ei tekkinud eriti suurt kõhklust,” lausus Salumäe. “Muretsema paneb vaid võistluse kestus, ikkagi kümme nädalat. Oleme küll mõlemad treeninud kolmenädalastes rattalaagrites, aga mis ootab meid 58 etapi jooksul, on tundmatu maa.”
Ekstreemspordis ei sõltu võistluste (edukas) lõpetamine ainult sportlasest, olulise tähtsusega on ka kogenud taustajõud. Salumäe sõnul aitab neid tugev meeskond. Doktor Mihkel Mardna koostas joogisedeli ja toidumenüü. “Peame saama küllaldaselt energiat, et taastuda võimalikult kiiresti ja suuta igal etapil anda endast maksimum,” ütles Salumäe.
Kõrberattureid nõustab veel Taivo Luik, kes läbis esimese eestlasena Pariisi–Dakari ralli mootorrattal ning lõpetas ka täispika raudmehe triatloni.
Balti riikide ratturid kasutavad kõrberallil ekstreemsõitude vajadustele kohandatud jalgrattaid Classic. Eestlaste rattad pani kokku ja andis viimase lihvi Raido Niitav.
Nad treenisid kogu hooaja just kõrbesõiduks. Salumäe harjutas kaks nädalat Itaalia rattamekas Tosckana maakonnas, kus kogus kilomeetreid koos Hawaii Teami esinumbrite Allan Orase ja Grete Treieliga. Püvi treenis sama kaua Hispaanias Mallorcal.
Nädalas harjutasid nad viiel-kuuel päeval. Võisteldes ei pingutanud väga kõrge pulsiga. Nad on tänavu ratastel läbinud ligi 10 000 kilomeetrit, samas kuulus treeningukavva tavapärasest rohkem suusatamist ja jooksmist.
“Kui peaks juhtuma, et me finišisse ei jõua, jääb varustuse testimine poolikuks. Kihutamise ja eufooriaga ei pruugi kaugele jõuda,” lausus Salumäe.
Arvamus
Taivo Luik
esimese eestlasena Lõpetas
Pariisi–Dakari ralli mootorrattal
Ekstreemsetel ettevõtmistel peab ettevalmistuse iga detail olema läbi mõeldud, sest iga väiksemgi viga, nagu näiteks jala välja väänamine, võib väga kalliks maksma minna, sest karavan liigub iga päevaga edasi.
Ralli edukaks lõpetamiseks on eluliselt tähtis ka üksteise aitamine. Eelkõige just vaimne toetamine. Tore, kui pundis keegi tuju üleval hoiab, see aitab kehal koormusest paremini taastuda.
Margusel ja Priidul ei tohiks tekkida “eestlase söömise efekti” ehk omavahelist võistlusmomenti, sest see ei tule kasuks kummagi mehe sooritusele. Tähtis on teekonda nautida ja ettevõtmine lõpetada.
