Ilmar Kullam jääb paljudele treeneri võrdkujuks
Elegantsus. Kui ülikoolis treeningule minnes nägime ukse vahelt, et Kullam on saalis, tõmbasid kõik poisid selja sirgu. Tundsime tema vastu suurt austust ja lugupidamist. Mõeldes, milline üks treener peaks olekult, tegudelt, välimuselt olema, pole ilmselt võimalik paremat välja valida!
Paljud treenerid on tulemuslikud, aga tema saavutas tulemused elegantselt, kaasas eruditsioon, intelligentsus ja väga hea kodune kasvatus. Asjata pole teda võrreldud Paul Keresega. Kullam oli kindlasti vana hea Eesti aja kasvatuse saanud härrasmees.
Treener annab sageli nii lastele kui ka noorukitele eeskuju mitte ainult sportliku hoiaku, vaid ka korrektse oleku ja käitumisega. Kullam oli alati maitsekalt riietunud. Sa võid panna hea ülikonna selga, aga seda tuleb osata ka kanda.
Tarkus. Kullam oli teadaolevalt esimene Eesti treener, kes analüüsis põhjalikult enne kohtumist vastaste taktikat ja koostas konkreetse mänguplaani. Ta mõistis: jõuga ei saa me kellegi vastu, tuleb kasutada mõistust. Sealt saigi alguse Tartu Kalevi akadeemilisus, kalevlased mängisid korvpalli peaga. Ka siis, kui Kullam saatis väljakule tippviisiku, olid Lepmets ja Lipso teistest keskmängijatest peajagu lühemad. Tema oskus võtta meeskonnast maksimum kuulub meistriklassi.
Ilmarit kutsuti korduvalt Nõukogude Liidu koondist treenima. Karjääri tegemine või iga hinna eest koha saavutamine oli talle olemuslikult võõras. Kullam kutsuti tagasi Kalevi abitreeneriks, seejärel aitas ta Tartu ülikooli naiskonda, paljud käisid temalt nõu küsimas. Ta luges ülikoolis loenguid ka teiste spordialade esindajatele ja mitmed treenerid on öelnud: Kullami loengud oli erilised.
Oli meeliülendav pilt, kui Tartu meeskonna mängudel istus esireas vanem põlvkond eesotsas Kullamiga. Kui teda enam kohal polnud, tekkis halb tunne.
Pühendumus. Kui Kullam külastas 1970. aastate alguses Ameerika Ühendriikides elanud õde, ütles ta koju naastes: „Kurat, kõik neegripoisid tahavad saada profikorvpalluriks, mis viga seal treener olla!” „Kurat” oli kõige tulisem sõna, mida ta kasutas.
Kullam oli jäägitult pühendunud mängule, mitte selle ümber käivatele asjadele. Praktilistes toimetamistes vajas ta kedagi enda kõrvale. Kui ta pidanuks ka organiseerimise ja majandusküsimustega tegelema, olnuks see tema ande raiskamine.
Ilmar tundis suurt heameelt, kui suvel tuli keegi ülikooli võimlasse ja tahtis treenida. Ta ise kuulus korvpallile 24/7. Küll jättis ta kõik pinged endasse, mis pani tervisele paugu.
Pärand. Mul kulus päris kaua aega Kullami veenmiseks, et temast võiks kirjutada raamatu. Kui tekkis mõte luua temanimeline fond, küsis ta: „Miks see peab olema minunimeline?!” Muidugi tundis ta selle üle siirast rõõmu. Kogusime lühikese ajaga üle miljoni krooni, mis näitas austust tema vastu. Kullami puhul sobib tsiteerida kindral Norman Schwarzkopfi: „The great leaders are always respected.” Suuri juhte austatakse alati.
Ilmar Kullam
15. juuni 1922 – 2. november 2011
p Hingedepäeval läks manala teele korvpalliprofessor Ilmar Kullam. 15. juunil 1922 Tartus sündinud Kullam alustas sporditeed Tartu 15. algkoolis Artur Kingu juhendusel. Pikk kasv viis Kullami kokku korvpalliga, 1938. aastal liitus ta Edgar Naaritsa loodud Kalevi meeskonnaga. Juba 1941. aasta suvel aitas ta Tartul võita maineka kaheksa linna turniiri. Edukalt alanud korvpallurikarjäär sai tagasilöögi sõja-aastatel. Mobiliseerituna tagalasse, elas Kullam Sverdlovski oblastis üle tööpataljoni talve. Sõja lõppedes ei oodanud teda kodustest keegi: vanemad ja õde olid lahkunud läände, vend kadunud Läänemerel.
Jätkanud pärast sõda korvpallikarjääri, mängis Kullam end juba 1947. aastal Nõukogude Liidu koondisse ja tuli Prahas esimest korda Euroopa meistriks. Selle tiitlini jõudis ta veel kahel korral: 1951 ja 1953.
Aastatel 1949 ja 1951 aitas ta Nõukogude Liidu üliõpilasmeeskonnal tulla esikohale ülemaailmsetel üliõpilasmängudel. Mänginud kuni 1954. aastani koondises, jõudis ta 1952. aasta Helsingi olümpiamängudel hõbemedalivõiduni. Kullam oli liidu koondise põhiviisikus finaali üks paremaid mängijaid.
Spordi kõrvalt lõpetas Kullam 1959. aastal TRÜ kehakultuuriteaduskonna. Just tema juhendusel tõusis Eesti korvpall taas tuhast. Koondist ja Kalevi esindusmeeskonda juhendas ta aastatel 1960–1975. Tema nimekamad õpilased olid Mart Laga, Anatoli Krikun, Aleksei Tammiste, Heino ja Arvo Lill, Jaan Lentsius. Aastatel 1978–1987 juhendas Kullam teise treenerina TRÜ naiskonda ja oli Eesti naiskonna treener. Samal ajal oli ta ka tunnustatud spordipedagoog ja õppejõud. Mitmekülgne ja saavutusterohke elu tõi Kullamile rahva armastuse ja avalikkuse tunnustuse. 1996 sai temast Tartu aukodanik, 1997 annetati talle Valgetähe V klassi teenetemärk, 1998 määrati riiklik spordi elutööpreemia.
Eesti Vabariigi kultuuriministeerium,
Eesti olümpiakomitee, Eesti korvpalliliit
Ilmar Kullami ärasaatmine toimub kolmapäeval, 9. novembril kell 13 Tallinnas Kalevi spordihallis. Uksed avatakse kell 12.30. Kullami perekond palub lillekimpe ja pärgi mitte tuua.
