Jaak Mae: tippsport pole õnneks elutähtis valdkond
•• Kas vaim on pikaks Olose lumelaagriks valmis?
Jah, vaim on puhanud. Saabusin eile (üleeile – toim) tavakohaselt sügiseselt puhkusereisilt – veetsin perega nädala Türgis. Raskete treeningute vahel tuleb ju kuidagi tuju tõsta ja akusid laadida ning naisele ja lastelegi päikest näidata. Pühapäeval sõidan Olosele, sinnagi tuleb pere kaheks nädalaks kaasa.
•• Milliste nippidega ajab 36-aastane mees end Libereci MM-i hooajaks tippvormi?
Olen püüdnud hoida treeningute kvaliteeti väga heal tasemel. Üldiselt sarnaneb ettevalmistus varasemate hooaegade ettevalmistusega ja treeningu üldmahudki on samad, mis varem, aga näiteks laagrite vahel olen püüdnud senisest hoolikamalt ja kvaliteetsemalt harjutada. Samal ajal muidugi tähelepanelikult enesetunnet jälgides.
Suvised kontrolltreeningud kinnitasid ettevalmistuse õnnestumist. Oktoobris Ramsaus harjutades jäin väga rahule ka intensiivsete treeningutega – jaksasin tõesti pingutada!
Türgist saabudes läksin kohe Tartusse, kus läbisin traditsioonilise sportliku testi. Suutsin jooksulindil vastu pidada 35 minutit, mis peaks olema vähemalt isikliku rekordi kordamine, kui mitte rekord. See kinnitab lihaste head seisundit ja näitab, et nädal aega kehakultuuri ei mõjunud halvasti. Olen enne pikka lumelaagrit tugevast koormusest hästi välja puhanud.
•• Mis peaks lubama 36-aastasel mehel sportlasena veelgi edasi areneda?
Just need väikesed muudatused, millest tähtsaim on kvaliteedi tagaajamine igal harjutuskorral. Kogu aeg samu asju tehes arengut ei tule – pead ettevalmistusperioodil otsima muudatusi! Novembris ja detsembriski kannatab veel natukene otsida, jaanuarist tuleb aga keskenduda ammu väljakujunenud rutiinile.
•• Aga mis innustab end treeningutel ikka halastamatult piitsutama?
Enne läinudtalvise Otepää MK-etapi teist kohta ei õnnestunud mul paaril aastal maailma tippkonkurentsis pjedestaalile pääseda – see on kindlasti suur ja põhiline innustaja, mis muudab ka enesepiitsutamise meeldivaks. Ma pole eesmärke langetanud.
•• Võistlesid kahel eelmisel hooajal ka Tour de Skil, mis ei pakkunud sulle häid emotsioone, ja teatasid pärast eelmist suusatuuri, et tulevikus oleks targem sellest loobuda. Kas sel hooajal loobudki?
Kuna sel hooajal on klassikasõitude osakaal suurem, plaanin siiski seal veel võistelda. Vaata, rahulolematus endaga, mis on mind seni tuuridel saatnud, motiveerib samuti edasi üritama! Tagantjärele analüüsides leidsin, et mullu läks mul enne tuuri liiga usinaks treenimiseks, puhkasin detsembris vaid paar päeva. Tuurile ei saa minna väsinuna.
•• No aga tuuriks ei hakka sa ju tippvormi sättima, sest parimat hoogu on vaja MM-il!
Võtan tuuri pigem hea ja tugeva treeningperioodina. Hästi tahaksin liikuda alles jaanuari lõpus Otepää MK-etapil ja seejärel endast viimast välja pigistada MM-il.
•• Liberecis jagavad klassikatehnikaspetsid maid 15 km eraldistardist sõidus, aasta hiljem Vancouveri olümpial 50 km ühisstardist sõidus. Kas mõtled ka sellele, et Liberecis võib sul avaneda üldse viimane võimalus veel ühe tiitlivõistluste medali teenimiseks?
Mina nii äärmuslikke mõtteid ei mõlguta, need ei tuleks kindlasti kasuks. Sport peab eelkõige rõõmu pakkuma! Tippsport pole õnneks elutähtis valdkond, pigem tuleks seda nautida. Vastupidiselt meediale, mis püüab spordistki leida kogu aeg konflikti. Mulle tuleb positiivsuse säilitamine ja usk iseendasse rohkem kasuks.
•• Oled alati palju võistelnud – kas jätkad samamoodi ka algaval hooajal?
Ma ei treeni ju ainult treenimise pärast. Nii ei suudaks. Tahan sageli võistelda, aga kindlasti võtan osasid jõuproove treeningu osana. Treeningutel ei saa võib-olla endast nii palju kätte kui võistlustel.
Loobun detsembrikuisest MK-etapist La Clusaz’s ning jaanuarikuistest etappidest Vancouveris ja Rõbinskis, kuid kavatsen Vancouveri olümpia 50 km sõitu silmas pidades kaasa lüüa ka kolmel kuni viiel maratonil.
Kommentaar
Mari Alaver
suusakoondise peatreener
Sportlased sõnastavad oma sihid ise, aga minul on kolm eesmärki. Esiteks: et Andrus Veerpalu poleks hooaja lõppedes enam oma mitme aasta taguse MK-sarja sprindietapi kolmanda kohaga Eesti esisprinter. Teiseks: et Aivar Rehemaa kasutaks ära oma elu viimase šansi ja võidaks esimese tiitlivõistluste medali varem kui Veerpalu 28-aastaselt Ramsau MM-il. Kolmandaks: et Eesti tõuseks veebruaris Libereci MM-il tagasi medaliriikide hulka.
Lähen hooajale vastu vastakate tunnetega, sest Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae on pannud Eesti suusatamise keerulisse seisu. Viimasel kümnel aastal on Eestisse toodud kuus olümpiakulda, millest neli kuuluvad suusatajatele – järelikult on latt seatud väga kõrgele.
Aga üks suur unistus on mul juba enne hooaja algust täitunud. Esimene Eestist välja kasvanud suusatreener jõudis maailma absoluutsesse tippu kuuluva võistkonna peatreeneriks – Viktor Smirnov (kunagise Eesti koondise suusataja Cristel Vahtra eksabikaasa – toim) juhendab praegu Venemaa naiskonda.
