Jaan Ehl­vest: maleprofi ametit ei tahaks ma kellelegi soovitada

 (7)

Paari nädala pärast 46-aastaseks saav suurmeister Jaan Ehlvest pole enam maailma kolmas-neljas maletaja nagu 20 aastat tagasi.

•• Jaan, siinsed malehuvilised tahavad eelkõige teada, millega sa tegeled? Eesti maleolümpia meeskonnas sind pole, samas ei ole sa teatanud ka tippmalest taandumisest. Kevadel sinust linastunud film “Mängija” jättis ses küsimuses samuti otsad lahtiseks.

Jä­tak­sin sel­le prae­gu­gi lah­ti­seks. Ke­va­del oli mul Lon­do­nis töö­koht, ent ma­jan­dusk­riis tõmbab fi­nant­sa­lal tööjõudu koo­ma­le. Su­vel olin Ees­tis, kus sa­das vih­ma ja ma ei saa­nud ise­gi ten­nist män­gi­da. Prae­gu män­gin USA-s väik­se­maid ma­le­tur­nii­re, mul on siin-seal mõned õpi­la­sed. Kuid ma­lep­roff pühen­dab päe­vas et­te­val­mis­tu­se­le kuus-seit­se tun­di. Mi­na ehk tun­ni­ke­se. Siin­gi pei­tub vih­je.

•• Mängid järelikult vana rasva pealt ja üritad end malega elatada. Tundub kibe leib?

Küllalt­ki. Ma ei soo­vi­taks. Noo­re­mad, ta­len­di­ka­mad ja edunäl­ja­se­mad võivad ära ela­da. Prae­gu­ses va­nu­ses on see vä­ga ras­ke, kui­gi kee­ru­li­se eluk­äi­gu­ga Vik­tor Kort‰noi tõeli­ne karjäär al­gas­ki al­les 46-aas­ta­selt.

•• Tohoh, sa siis polegi andekas!? Võitsid poisipõlves Eesti noortemeistrivõistlused 15 punktiga 15-st, tulid kaks aastat hiljem valitud annete seas N Liidu koolinoorte meistriks. Võitsid noorte Euroopa meistri tiitli. Ja nii edasi?

Ma ei usu, et mind 10–11-aas­ta­selt eri­li­seks an­deks võis pi­da­da. Hil­jem, kui ma olin ma­le alal ju­ba koo­li­tust saa­nud, ehk küll. Noor­tek­las­si aas­tail läks kõik su­ju­valt, lä­bi hä­da suut­sin ise­gi 1987. aas­tal Tar­tu üli­koo­li lõpe­ta­da ja suur­de ma­les­se min­na.

•• Nimetatud aastal said ka suurmeistriks, jagasid MM-sarja tsoonidevahelisel turniiril teist-kolmandat kohta. Esimesel male MK-turniiril 1988 olid suurimate staaride Garri Kasparovi ja Anatoli Karpovi järel kolmas. Hiilgav start. Ometi millalgi 1990-ndate keskel sind teravaimas tipus enam polnud. Mis juhtus?

Tipp­ma­les ja tipp­tur­nii­ri­del käib võit­lus pool­punk­ti ni­mel. Ju mul siis neid poo­li­kuid punk­te vä­he ko­gu­nes, kui­gi kümme­kond aas­tat olin ti­pus. Osalt on jä­rel­dus mui­du­gi õige, kuid ühte konk­reet­set põhjust oleks ras­ke ni­me­ta­da. Ala­tes 1991. aas­tast ilm­selt areng pi­dur­dus. Mis aeg siis oli, mi­da tead­si­me ka­pi­ta­lis­mist? Meie ma­leor­gi­sat­sioon ei suut­nud sa­mu­ti uu­te olu­de­ga ko­ha­ne­da. Mul pol­nud mä­nedÏeri, jäin lii­ga üksi ja olin veel ro­he­li­ne. Võib-ol­la pi­da­nuk­sin ma­lest üld­se ära mi­ne­ma? Mu ma­levõimed ei lan­ge­nud, kui­gi an­nan en­da­le aru, et mi­nu pro­fes­sio­naal­ne et­te­val­mis­tus ma­les lõppes ju­ba 1980-nda­te lõpus.

•• Koguni vale elukutse valik?

Mit­te pä­ris nii. N Lii­dus oli im­pee­riu­mi lõpuaas­tail vä­ga hea ma­lesüsteem. Ehk oleks pa­rem karjäär ol­nud kom­mu­nis­tiks hak­ka­mi­ne?

•• Tõnu Truus ja veel mõned meie treenerid pühendasid sulle noorpõlves palju aega. Kas maleettevalmistus Eestis oli piisaval tasemel või võinuks sinust näiteks Venemaa malekeskustes koolitada parema mängija?

Ei usu, Ees­ti tree­ne­ri­tel oli ta­set. Ehk oli väi­kseid puu­dujää­ke avan­gu­te õpe­ta­mi­se osas. Te­gi­me pois­te­ga nal­ja, et eri­ne­valt näi­teks uk­rain­las­test meie sit­sii­lia kait­se Naj­dor­fi va­rian­ti ei tun­ne, aga ole­me neist ik­ka­gi pa­re­mad. Mul ve­das. Te­ge­le­sin esial­gu ka uju­mi­se­ga – mõtle kui ju­be, kui peak­sin kuus-seit­se tun­di päe­vas vees ole­ma.

•• Oled hariduselt psühholoog. Kas selle ala tundmine võiks hõlbustada läbilööki males?

Ma po­le pä­ris kin­del. Ar­va­tak­se ju ka, et ma­te­maa­ti­ka­ga si­na-sõbraks ole­mi­ne ai­tab ma­let män­gi­da. Küll võib ol­la psühho­loo­giast abi pä­rast ebae­du­kalt lõppe­nud tur­nii­ri. Koo­li­tu­se­ga ini­me­ne teab, et siis tu­leb ka­suks nn lõpe­ta­tud te­ge­vu­se efekt: ebae­du tu­leb kii­res­ti unus­ta­da ja kes­ken­du­da eda­si­se­le. Usun kind­las­ti, et kõigil spor­dia­la­del tip­pu jõud­nud sport­las­tel on pin­ge­ta­lu­vus pa­rem. Neid ei ra­ba nii ker­ges­ti sa­du­last. Vest­lus­test kol­lee­gi­dest tipp­ma­le­ta­ja­te­ga on va­lit­se­ma jää­nud ar­va­mus, et vi­let­sa pin­ge­ta­lu­vu­se­ga män­gi­jad ei jõua­gi tip­pu.

•• Tippsport on seega tervistkahjustav tegevus?

Loe veel

Iga­su­gu­se kaht­lu­se­ta. Amee­rik­la­sed on tei­nud sel alal uu­ri­n-guid ja leid­nud, et kaks ma­le­ta­jat vii­bi­vad par­tii ajal sõna ot­se­ses mõttes sõja­sei­su­kor­ras. Amee­ri­ka jalg­pal­lu­ri­tel mi­da­gi sel­list ei ilm­ne­nud. Pikk ja laas­tav tur­niir ei saa möö­du­da jäl­gi jät­ma­ta, hin­ge­haa­vad võivad ol­la sa­ge­li oht­li­ku­mad at­lee­ti­del esi­ne­va­test vi­gas­tus­test.

•• Kas suhtumine tippsporti, läbilööki laiemalt, võiks olla paikkonniti erinev?

Võib. Toon näi­te ma­lest. USA ühis­kond on orien­tee­ri­tud edu­le ja ra­ha­le, on oma tun­gi­delt ja tun­ne­telt liht­sam. 17–18-aas­ta­ne amee­rik­la­sest ma­le­noor ei hak­ka kal­ku­lee­ri­ma, et äk­ki tu­len ku­na­gi maail­ma­meist­riks. Ta vis­kab tõen­äo­li­selt ma­le nur­ka ja ot­sib te­ge­vu­se, kus ra­ha roh­kem tu­leb. Amee­ri­kas ei ela­ta il­lu­sioo­ni­dest. Sa­mas näi­teks Hol­lan­dis, kus ma­le­le on toeks riik­li­kud prog­ram­mid, jät­kaks sel­li­ne noor kind­las­ti män­gi­mist.

•• Oled peagi 46-aastane, tava-spordis on ka kõige pikaealisemad atleedid selles vanuses karjääri lõpetanud. Aga males?

Lä­bilöö­givõima­lu­sed tipp­ma­les va­na­ne­des ka­ha­ne­vad, kui­gi sel­le tem­po on in­di­vi­duaal­ne. Ma­let võib tok­si­da sur­ma­ni, võib ol­la tree­ner, aga see on mi­da­gi muud, sest mo­ti­vat­sioon on soo­tuks eri­nev. Ar­va­tak­se, et va­na­nev ma­le­ta­ja peab hoid­ma end füüsi­li­selt vor­mis. Mu sõbrad-ma­le­ta­jad tee­vad se­da. Mi­na peak­sin lii­gu­ta­ma ju­ba sel­lepä­rast, et kaa­lu­ga on prob­lee­me. Olen män­gi­nud teis­me­east saa­dik ten­nist, kuid po­le sel­les män­gus kõva kä­si.

•• Aga kui osav sa käelises tegevuses oled? Naela suudad seina lüüa?

Sel­le­ga saan hak­ka­ma, kui­gi meist­ri­mees ei ole. Lap­sepõlve­su­ved möö­du­sid va­nae­ma juu­res maal, kus lõin haam­ri­ga kor­du­valt sõrme pih­ta. Ma ei ole 30 aas­ta väl­tel suut­nud ära õppi­da ten­ni­se­ser­vi, sest vis­kan pal­li õhku kord üht-, siis jäl­le teist­moo­di.

•• Maletajad arvatakse olevat üldiselt kiiksuga. Kas Jaan Ehlvest on ka?

Ke­da pi­da­da ma­le­ta­jaks? Ma ei usu, et ene­se­tap­pu­de või ski­sof­ree­ni­ku­te arv oleks ma­le­ta­ja­te ko­gu­kon­nas suu­rem kui teis­tes grup­pi­des. Kui ta­va­li­sed Ant­sud-Ma­rid mi­da­gi tee­vad, siis ei pan­da se­da tä­he­le, kui tun­tud ma­le­ta­ja, siis nä­hak­se küll. Kui mu pilk on ärao­lev, siis võidak­se  sel­lest Ees­tis jä­rel­du­si te­ha. New Yor­gis või Lon­do­nis mind ei tun­ta, seal võin te­ha hul­le­mat­ki, il­ma et sel­lest jut­te sünniks. Üldi­selt: ma ei hoo­li ene­se­rek­laa­mi­mi­sest, ei kont­rol­li end pi­de­valt. Ent tipp­ma­le­ta­jad on orien­tee­ri­tud edu­le mõni­kord sel­le äär­mus­li­kes vor­mi­des ja võivad seetõttu pais­ta va­hel oh-ohood. Kui Las­se Vi­ren jook­sis aas­ta­te kau­pa päev-päe­valt ja tund-tun­nilt sel­le ni­mel, et tul­la olümpiavõit­jaks, siis võis ju ka mõne­le tun­du­da, et mees on ära pöö­ra­nud.

•• Sinus pole otsest süütunnet, et Eestis kuulub malele märksa vähem tähelepanu kui 40-50 aastat tagasi?

Sel­les ma en­nast küll ot­se­seslt süüdi ei tun­nis­ta, et po­le ma­le­ta­set pii­sa­valt tõstud. Või sel­les, et olen ko­dust aas­taid ära ol­nud. Kaud­selt võib mui­du­gi nii ol­la, sest kui olek­sin tul­nud maail­ma­meist­riks, oleks ma­le asend meil mõis­ta­gi tei­ne.

•• Millal tõuseb eestlane maailmameistriks?

Sel­lel sa­jan­dil tõen­äo­li­selt mit­te.

•• Elektrooniliste abivahendite areng võib males etteotsa viia sulid. Veselin Topalovi ja Vladimir Kramniku mat‰? Elistas kaks aastat tagasi pakkus lausa skandaali. (2006. aasta MM-i tiitlimat‰is süüdistas Topalovi tiim Kramnikut liigses puhkeruumi ja tualeti külastamises, vihjates elektrooniliste abivahendite kasutamisele – toim).

Puht­teh­ni­li­selt ei ole sig­naa­li vii­mi­ne par­tii ajal ma­le­ta­ja kõrva eri­ti kee­ru­li­ne. Ryb­ka ni­me kan­dev ma­lep­ro­gamm oleks nii hea abi­mees, et ma­le­ta­ja oleks lau­sa võit­ma­tu. Ku­na võit­ma­tuid siis­ki po­le, võib jä­rel­da­da, et su­li­te­ge­mi­sel laia kõla­pin­da ik­ka­gi po­le. Ka Elis­ta mat‰i süüdis­tu­sed olid tin­gi­tud teis­test as­jao­lu­dest, see oli ma­levä­li­ne võit­lus. Ent oht on ala­ti.

Hil­jaae­gu män­gi­sin in­ter­ne­ti va­hen­du­sel ühe par­tii, mi­da sa­mas klu­bis asu­nud sõber Ryb­ka­ga hin­das. Esi­me­sed 15 käi­ku olid mõle­malt poolt ar­vu­ti ar­va­tes pa­ri­mad. Kaht­lus on ker­ge tu­le­ma. Ent su­li ol­la tä­hen­dab ma­les psühho­loo­gi­list ene­se­tap­pu: sa pead loo­bu­ma oma egost. Tipp­ma­le­ta­ja ta­hab ise võita, mit­te kõrva­li­se abi­ga! Tree­ne­ri­na hoiak­sin ar­vu­ti õpi­la­sest pi­sut kau­ge­mal.

•• Paari nädala pärast algab tiitlimat‰ Kramniku ja Viswanathan Anandi vahel. Kumb võidab?

Ei tea. Tean, et ma­le­li­selt ra­ja­neb Anan­di mäng roh­kem ar­vu­til, Kram­nik on loo­vam.

•• Ikka küsitakse: kes on kõigi aegade parim maletaja?

Kui vaa­da­ta abi­va­hen­deid (kir­jan­dust, par­tii­sid, abi­li­si jne), mis olid omal ajal Ro­bert Fisc­he­ri kä­su­tu­ses võrrel­des näi­teks Nõuko­gu­de suur­meist­ri­te­ga, siis ase­tak­sin amee­rik­la­se tip­pu. Te­ma­ga al­gas tä­nap­äe­va mõis­tes pro­fes­sio­naal­ne ma­le. Eda­si tu­le­vad Gar­ri Kas­pa­rov ja Ana­to­li Kar­pov. Ja nen­de kol­me eelk­äi­ja­na Alek­san­der Aleh­hin. Ne­li ni­me.

•• Praegune USA male seisab püsti peamiselt sissesõitnute najal. Kus on ameeriklased?

USA ma­le­ta­se on tõepoo­lest vä­ga nõrk, kui­gi mi­da­gi ma­le heaks siis­ki te­hak­se. Näi­teks an­tak­se pa­re­ma­te­le noor­te­le kaks ka­heaas­tast 45 000-dol­la­ri­list sti­pen­diu­mi, mis aga ma­hu­ta­tak­se ta­va­li­selt ma­ja- või kor­te­rios­tu.

•• Me ei puudutanud intervjuus vastavalt eelkokkuleppele ja sinu soovile Eesti malet. Või lubad mõne küsimuse?

Jät­sin Ees­ti ma­le te­maa­ti­kast väl­ja põhju­sel, et sel­lest peak­sid eelkõige kõne­le­ma siin­sed ma­le­ta­jad. Olen ee­mal ol­nud, kui­gi prob­lee­mis­ti­ku­ga kur­sis. Küll aga olen vii­ma­sel ajal kõnel­nud mit­me olümpia­mees­kon­na liik­me­ga, Olav Se­pa, Mee­lis Ka­ne­pi­, Kai­do Külaot­sa­ga.

•• Miks Ehlvest ei ole olümpiameeskonna liige?

Va­nas­ti is­tu­sid me­hed Mosk­vas võimul – kes kümme, kes roh­kem­gi aas­tat. Mi­nu arust on ka Ees­ti ma­le juh­ti­mi­ne end am­men­da­nud. Laev tu­leb sa­da­mas­se tuua ja uu­te juh­ti­de­ga me­re­le saa­ta. Kui­gi tean, et te­gu­sa­te ma­le­juh­ti­de leid­mi­ne on ras­ke. Kuid tu­leb an­da võima­lus.

•• Mida uued jõud peaksid eel-kõige tegema?

Olümpia val­gu­ses: hoid­ma ma­le juu­res pii­ra­tud ar­vu tip­pe. Tead­vus­ta­ma ma­let kui kul­tuu­ri osa. Prae­gu fo­ku­see­rib ma­le­liit end peaas­ja­li­kult noor­te ma­le­le, ülajää­nud vaa­da­ku ise, kui­das hak­ka­ma saa­vad. Kui­gi tean, et vaid vä­hes­tes rii­ki­des on tip­p­ma­le­ta­jad va­bad muust ek­si­ta­vast. Näi­teks Hol­lan­dis. Mis puu­tub mi­nu kaa­samän­gi­mis­se Ees­ti mees­kon­nas ma­leolümpiail, siis jõuan veel. Ma­leolümpia on eelkõige ma­le­pi­du, kus koh­tab kõige eri­ne­va­mal ta­se­mel män­gi­jaid.



Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare