Jaan Kanter ootab pojalt ükskõik mis värvi medalit
“Karta ei tohi kedagi,” lausus isa. “Mõttes pead ikka minema kulla järele. Ootan temalt 70-meetrist heidet. Aga igat värvi medal oleks hea.”
Jaan Kanter meenutas, et esimene treener Ando Palginõmm ütles pärast avatreeningut: “Gerd peab oma kaotused kätte saama.”
Lüüasaamisi tuli Gerdile järjepanu mitu – 2003. aasta MM-il Pariisis kõrbes ta eelvõistlusel, järgmisel suvel põrus samamoodi ka Ateena olümpial.
“See tegi vihaseks küll,” tunnistas Jaan Kanter. “Ootused oli suured, aga poiss kõrbes jälle. Tammert sai 66.66-ga pronksmedali, aga minu poiss heitis enne ja pärast olümpiat sageli kaugemale. Olen märganud, et Gerdil ületab tahtmine oskuse ennast kontrollida. Helsingi MM-il heitis ta kindlalt ja tänavugi on läinud ühtlaselt hästi.”
Kohusetundlik poeg
Gerd Kanteri kevadine seljavigastus tegi isa sõnul poja olukorra trööstituks. “Tohtrid ei lubanud vahepeal üldse raskusi tõsta,” rääkis Jaan Kanter. “Kuid Gerd hakkas visalt tegema eriharjutusi, mis paslikud tervisesportlasele. Soome arst aitas palju, nüüd on abiks massöör Priit Lehismets.”
Kui kettahiid treenib Tallinnas, püüab ta nädalavahetusel sõita vanematekoju Raplamaale Vigalasse. Sügiseks sai kolm korda viie ruutmeetri suurune jõusaal katuse alla. Kanteri treeningukavas on laupäeva hommikuti kangitreening ja nüüd ta saab seda teha kodus.
“Mul oli kangikettaid 165 kilo jagu, aga Gerd peab tõstma 175-kilost raskust. Panin kümne kilo võrra auto pidurikettaid lisaks,” jutustas isa.
Kodusel heiteplatsil on Kanter heitnud kaugemale kui Aleksander Tammertile kuuluv Eesti rekord 70.82.
“Gerd on väga sihikindel, ei jäta ühtki treeningut vahele,” lausus Jaan Kanter. “Sügisel tegid nad tiimi 75+. Vesteinn Hafsteinsson on tark treener. Küll nad liiguvad selle suure sihi poole.”
Gerd harjus varakult kehalise maatööga – vedas vanaema juures sõnnikut laiali, abistas maja ehitamisel. “Andsin Gerdile nädalaks ülesanded ja kui reedel linnast töölt koju tulin, oli ta lauad seina ja lakke löönud,” rääkis isa.
Isa rääkis, kuidas Gerd vedas tüdrukutega kihla, et teeb sügisel enne kooliminekut 100 kätekõverdust. “Ta alustas paarikümne korraga, aga iga päev harjutades kasvas jaks ja sügiseks oli sada täis,” ütles isa. “Ta on kohusetruu, püüdlik ja korralik. Mina tegin noorena ikka möllu, aga Gerd ei käinud enne 16. eluaastat diskolgi.”
Jaan Kanter oletas, et pojal on kümnevõistleja eeldusi. Noorteklassis jooksis ta 100 m 11,1, sprinterist treeningukaaslane Martin Vihmann kaotas kümnendikuga. Kuid Vigalas ei saanud harjutada näiteks hüppealasid.
Tallinna elama ja ärikooli õppima asumisel toetas Kanterit tädimees Igor Pihela. Nõuandeid jagasid alguses Eesti eksrekordiomanik Helgi Parts ja hiljem Aleksander Tammert seenior. Viimasega läksid aga teed lahku.
“Tartus treenides soovitas Tammerti Sass Gerdil raha kokku hoida ja hotelli asemel tema endise abikaasa juures elada,” rääkis Jaan Kanter. “Kord, kui perenaine koju tuli, leidis ta eest peojärgse korteri. Tammert oli sõpradega lõbutsenud, kuid ütles naisele, et Gerd korraldas peo. Gerd lahkus kohe tema treeningult.”
Isa peab tähtsaks, et pojal on tasakaalukas isiklik elu. “Ta sobib oma klassiõega hästi,” ütles ta. “Olen küsinud Gerdilt, millal tuleb pisipere. Ta vastas, et praegu pole aega. Eks näeb, mis saab pärast Pekingi olümpiat.”
