Jaanus Uudmäe: isa moodi treenides läheksin katki
•• Kuivõrd sütitas esmakordne 17 meetri ületamine sise-EM-il Torinos ja seitsmes koht sinus sportlikku auahnust?
Kindlasti sütitas. Kaks aastat tagasi oli hea meel, et sain EM-ile Birminghami, seal vaatasin taseme üle. Nüüd oli tase teada, tegin ka lõppvõistlusel hea tulemuse (16.73). Eesti süsteemi järgi olin piiril, kas pääsen EM-ile või mitte. Tundsin, et kui saan, võin kaugele hüpata.
Euroopa meistrivõistlused on nõrgema tasemega kui MM, see oligi koht, kus teha hea sooritus. Keegi pole imemees. Enne vaatasin konkurente telerist. Nüüd tekitas nendega koos võistlemine hoopis teise tunde, kuulun ka nende hulka ja nad teavad, kes olen.
•• Kui palju mõjutas sinu etteastet EM-il põlvevalu?
Tegin kvalifikatsiooni soojenduskatsel põlvele häda ja ebamugav valu hakkas lõppvõistlusel segama. Lõpuks võtsin end kokku ja hüppasin 16.73. Tol hetkel olin väga rahul, et nii läks. Tagantjärele hindan, et oleksin saanud paremini. Nüüd ongi eesmärgid natuke kõrgemad.
•• Kui kõrgeks hindad oma positsiooni enne suvehooaega?
Välishooaega tuleb alustada mõistlikult, ei saa end kohe lõhki tõmmata. Tulemus näitab, et oleme harjutanud õigesti. Esmaülesanne on püsida terve, siis on võimalik tugevasti treenida.
Kolmikhüpe on suhteliselt raske ala, kokkuvõtmine sõltub palju enesekindlusest.Võin hüpata 17.00 või 16.30, aga ega ma lühema hüppe ajal ole nõrgem. Ma ei tee oma asja nii, nagu olen võimeline tegema – esimeses hüppes on varu.
•• Kuidas võrdleksid oma treeninguid tööpanusega, mida isa Jaak pidi 17 meetri ületamiseks tegema?
Harjutan meeletult vähem! Isa oli täiskohaga sportlane, treenis kaks korda päevas suure koormusega. Minu 17 meetrit pole tulnud tahtlikult „odavamalt”. Kui keegi ütleks, et kaks korda päevas treenides hüppaksin pool meetrit rohkem, loomulikult teeksin nii. Aga see ei anna garantiid. Kui isa oma treeningutest räägib, tekib üksnes mõttest, et peaksin ka nii tegema, hirm. Õnneks ta ei sunni. Kui harjutaksin nagu isa, ei peaks ma tõenäoliselt vastu.
•• Ent kas Jaak vahel ergutab sind väitega „Oi kui kõvad mehed olime meie!”?
Vahel ta naljatab: „Meie tegime ikka palju kõvemaid harjutusi, praegustel tippmeestel on jalad nõrgad, nad ei jaksa.” Näiteks tuleks teha tuhat sammhüpet järjest. Tal oleks täiesti õigus öelda, et nad olid kõvemad, sest tema tulemus on parem. Aga ta ei ütle. Iga sportlane on erinev. Oleks ju lihtne, kui kõik võtaksid Jonathan Edwardsi (maailmarekordi 18.29 omanik – toim) treeningukava ja hakkaksid harjutama. Kedagi teist matkides lähevad tulemused tavaliselt kehvemaks.
•• Kuidas hindad oma võimalusi lähiaastatel?
Olen igal hooajal läinud paremaks, tahaks Londoni olümpiani sportida. Olen 28, palju aastaid pole jäänud. Aga itaallane, kes Torinos võitis (Fabrizio Donato 17.59 – toim), saab juba 33-aastaseks. Miks mitte sama kaua sporti teha?
•• Kui viljakaks pead Ameerikas õppimise ja harjutamise perioodi?
Lahedad aastad. Arkansase ülikooli õppima minek oli väga õige otsus nii spordi, hariduse kui ka elukogemuse poolest. Toona õppisid ülikoolides väga tugevad kolmikhüppajad, esikolmikusse pääsemiseks tuli hüpata 17 meetrit. Lõpuks võitsin siiski ka USA üliõpilasmeistrivõistlustel.
Ameerika eelis on treenerite suhtumine. Dick Booth, kelle õpilased olid ka Mike Conley ja Brian Wellmann, oskas väga hästi motiveerida. Ta rääkis loo, kuidas veenis võistlema üht hoolealust, kel oli jalas mõra, ja sportlane hüppas ja võitis.
Ameeriklased ütlevad: „Have fun.” See tähendab, et lähed sportima mõnuga. See on kõigest kolmikhüpe, jooksed mööda siledat rada, hüppad ja maandud liivakasti. Võistlustel pead end muidugi kokku võtma ja näitama tulemust, mida sinult oodatakse, aga sa pead seda tegema mõnuga. Kaugele hüppamine ei ole karm kohustus.
•• Su abikaasa Mariann hüppas neiupõlvenime Ahuna all kolmikut 13.06 ja õppis Arkansases majanduslikku logistikat. Kas kaalusite temaga Ameerikasse elama jäämist?
Meil oli võimalus saada ka USA-s tööd. Ameeriklased töötavad kõvasti, mul poleks siis enam sportimiseks aega jäänud. Esimesel aastal oleksin saanud viis päeva puhkust, teisel natuke rohkem. Tahtsin tulla koju, siin oli olemas hea firma Skype, polnud tunnet, et tulin manduma. Aga mulle väga meeldib Ameerikas. Tegime pulmareisi San Franciscosse, sinna on tore tagasi minna.
•• Harjutad kaks korda päevas vaid puhkuse ajal treeningulaagris. Kuidas hindad oma amatöörirolli?
Kuidas võtta! Mul on ju veel kohti, kust saan raha. Kergejõustikuliit maksab stipendiumi, kultuuriministeerium toetab mu kultuurilisi (loe: sportlikke) saavutusi, olen õnnelik. Ka võistlustel on võimalik natuke teenida. Ma ei tee sporti raha pärast, aga BIG Kuldliiga etappidel pakutakse korralikke summasid. Selle võistlussarjata oleks Eesti kergejõustik märgatavalt nukram ja vaesem.
•• Su eelis on päris korralik kiirus ja kaugushüppetulemus 7.87. Kuidas seda paremini kasutada?
Praegu on mul esimene samm lühem kui konkurentidel, kes hüppavad minust kaugust üle poole meetri vähem. Mul on meeletu varu, vähemalt kolmkümmend sentimeetrit. Osaliselt sõltub see mõtlemisest, et julgeksin esimest sammu pikemalt venitada, jalg peaks pingutamisele vastu. Mõelda on lihtne, teoks teha raske.
•• Kas suvel tähistame Eesti rekordi 17.35 uuendamist?
Sellist lubadust ei saa anda. Rekord võib tulla kuhjaga täis, olen selleks võimeline, aga hüpe peab klappima. Tahaks küll nii kaugele hüpata, aga ei sea seda endale eesmärgiks. Aeg on edasi läinud, teadmisi on rohkem. Miks ma peaks isast vähem hüppama?
Eluloolist
Jaanus Uudmäe
kergejõustiklane
Sündinud 24. detsembril 1980
Isiklikud rekordid: kolmikhüpe 17.06 (2009), kaugushüpe 7.87 (2006).
Saavutused:
2009. aasta sise-EM-il seitsmes koht 16.73
Haridus: USA Arkansase ülikool, informaatika eriala
Töökoht: Skype
Abielus: abikaasa Mariann (hüppas kolmikut 13.06)
