Vaheajalt tulles haaras Eesti kohe initsiatiivi ja 54. minutil tuli ka esimene töövõit. Vjatšeslav Zahovaiko jäi Makedoonia väravavahi Jane Nikolovskiga silmitsi, pettis viimase osavalt ära ja lõi palli tühja väravasse.

Üheksa minutit hiljem vähendas pärast avatabamust Ott Reinumäe asemel sekkunud Ingemar Teever kaotusseisu minimaalseks. Joel Lindpere vasakult äärelt antud tsenderduse suunas Teever peaga väravasse. Tegu oli Eesti koondise 300. väravaga.

Kohe järgnes rõõmujoovastuses võõrustajatele karistus. Pool minutit hiljem triblas Goran Pandev vasakult äärelt karistusalasse, söötis nahkkera Vlatko Grozdanovskile, kellel polnud raskusi värava vormistamisega.

Eesti ei murdunud ning Zahovaikol ja Kristen Viikmäel oli mitu head võimalust, kuid ainult võimalusteks need ka jäid.

“Keskendusime selleks mänguks, et kodus võita. Paraku läks vastupidi,” nentis Zahovaiko. “Teisel poolajal pidime rohkem ründama ja vahetused muutsid mängu kiiremaks. Esimene värav löödi meile liiga kiiresti.

Veerand tunni jooksul löödud kaks järgmist olid liiast. Makedoonia viimane värav viis meeleolu taas nulli.”

Makedoonia treener Dragi Kanatlarovski oli tulemusega rahul. “Avapoolajal tegime superesituse. Teisel kasutasin noori, kellel pole nii palju kogemusi. Vaatasin enne videolindilt nelja Eesti koondise mängu ja minu meelest peaks Arno Pijpers enda noortega rahule jääma,” arvas Kanatlarovski.

Pijpers nõustus: “Tunnen poiste üle uhkust, et nad suutsid 0:3 kaotusseisus võidelda ja kaks väravat lüüa. Samas ei jää üldse rahule esimese poolajaga. Teadsime, et makedoonlased realiseerivad edukalt karistus- ja nurgalööke, kuid ikka ei suutnud neid neutraliseerida. Võimaluste poolest võinuks mäng lõppeda isegi 6:6.”

Pijpers soovis Makedoonia kolleegile MM-valikmängudes edu. “Kuid mitte Hollandi vastu,” täpsustas Pijpers muheledes. Mõlemad treenerid naersid ja surusid pressikonverentsi lõpetuseks kätt.