Jane Trepp: sügisel kavatsen minna USA ülikooli õppima
•• Jane, kui palju viimaste aastate vigatused on su arengut mõjutanud?
Päris palju. Treener (Tiit-Urmas Reiter – toim) just ütles, et ta ei ole juba kaks aastat minuga rahul. Ja nüüd on küünarnukk taas valu hakanud tegema. Lähen homme (neljapäeval – toim) arsti juurde. Ehk saab seekord kiiresti valule piiri panna, et asi hullemaks ei läheks. Eelmisel aastal sain süste ja siis oli päris hea olla.
•• Pärast süste sa ravikuuri ei jätkanud?
Ei, pärast seda tundsin end hästi, käsi ei valutanud.
•• Treener Reiter ütles aasta tagasi, et sära sinu silmist on kadunud. Mis sa ise arvad, võtsid sa tagasilööki väga tõsiselt?
Ikka võtsin. Iga vigastus tundub selle juhtumise hetkel kõige jubedama asjana maailmas. Eelmisel aastal polnud enam viga, tegin trenni. Aga kui see jama hakkas, siis oli küll hirmus – pidevad ja erinevad ravid, aga miski ei aidanud. Ja me ei tea siiani, millest see küünarnukihäda tuli. Minu jaoks on see täielik müstika. Diagnoos on kõõluste venitus ja põletik.
•• Loobumismõtteid pole pähe tulnud?
Ei, seda mitte. Aga tahaks taas areneda, liiga kaua olen niisama kohapeal passinud.
•• Kui palju mõjutas sinu seisakut Kalevi ujula remont ja pidev ringireisimine? Kui erinev on ikkagi ujuda 50-meetri basseinis ja väikeses “vannis”?
Vahe on oluline. Eelmisel aastal, kui tõepoolest sõitsime ringi, muutus see väga väsitavaks. Hommikul oli trenn ühes kohas, õhtul teises. Päevarütm läks sassi. Tõusin üles ja mõtlesin, et huvitav, kus mul küll täna trenn on. Nüüd on hea 50-meetrine kodubassein.
•• See, et mitmekesi ühel rajal treenite, häirib ka?
Praegu küll ei häiri. Vanas Kalevis oli hullem, siis oli rahvast rohkem. Nüüd on paljud lõpetanud, USA-sse kooli läinud. Ujulaga on kõik täitsa okei.
•• Õde Nele ka ikka ujub?
Jah, tema on praegu USA-s, Eestist ära juba mitu aastat.
•• Sa ise õpid abituuriumis, mis mõtteid USA sinus tekitab?
Plaan on ikka minna ära Louisiana ülikooli, kus on õde ja Miko Mälberg. Kuna Miko on korralikult edasi arenenud, siis selle põhjal julgen loota, et ju on tasemel treenerid. Kindlasti on minek risk, kuid uus meeskond ja inimesed motiveerivad mind. Siin on nii, et iga päev on sama rahvas ja samad asjad. Nii aastast aastasse. Eri-ala ma veel välja valinud ei ole, väga paljud asjad huvitavad.
•• Näiteks?
Õde õpib disaini, see on hästi huvitav, aga päris sama asja ka ei tahaks teha. Praegu ei oska öelda, võimalusi on nii palju.
•• Kuidas sul koolis läheb? Õpid Gustav Adolfi gümnaasiumis?
Koolis on kõik korras, neljad-viied. Õpetajad pooldavad ujumist. Küll aga peab pärast uue direktori tulekut enne võistlustele sõitu taotlema igasugu asju. Enne sai lihtsalt vabastusega minema. Nüüd on vaja lubasid küsida. Kui ikka vaja minna, siis takistusi ei tehta, aga rangemaks on kord läinud küll.
•• Kuidas sa kodust konkurentsi hindad? On seda üldse?
Jah, Natalia (Hissamudtinova – toim) on konkurendiks. Eelmisel aastal oli ta Soomes, kuid nüüd tuli tagasi. Järelkasvu ei ole. Võib-olla olen liiga kriitiline, kuid noori tuleb vähe peale.
•• On see üldisem probleem või pigem väga raskel alal rinnuliujumises?
Rinnuliujumises ei ole kohe mitte kedagi, kellest võiks sirguda tegija. Muidugi on väikeste pealt raske ennustada, sest nende areng on nii kiire. Ühel võistlusel ei tee midagi ära ja järgmisel juba võidavad.
•• Jõuad sa lisaks koolile ja ujumisele veel millegagi tegelda?
Päris nii nüüd ka ei ole, et vaid ujun ja käin koolis. Kui on aega vaja, siis seda ka leian. Käin kinos ja suvel pidudel. Väga hull olukord ei ole.
•• Palju sul sõprade seas ujujaid on?
Enamik ongi ujujad. Klassist on paar head sõpra. Ujujaid on rohkem, oma seltskonnaga saan paremini läbi.
•• Palju sa sporti jälgid?
Jalgpallist kergejõustikuni. Aga ise midagi muud peale ujumise küll teha ei jõua.
•• Oled sa vahel mõelnud, et võinuks mõne teise ala valida?
Tegelikult ei olegi niimoodi mõelnud. Kui jälgin suusatajaid ja kergejõustiklasi, siis mõtlen küll, et need alad on palju raskemad. Ma ei tea, kui peaksin jooksja olema... Neid vaadates olen küll suhteliselt õnnelik, et ujumise valisin.
•• Naiselik küsimus. Palju sina enne olulisi starte peegli ees aega veedad?
Ujumises ei saa eriti meiki teha. Selles mõttes on see halb ala – vette minnes on kogu vaev asjata. Aga solaariumis käin. Mulle väga meeldib enda eest hoolitseda. Ei ole nii, et kui olen sportlane, siis võingi mehelik olla. Tahan just naiselikku poolt näidata.
Eluloolist
Sündinud: 13. märtsil 1988
Sünnikoht: Tallinn
Koduklubi: Spordiselts Kalev Ujumiskool
Treener: Tiit-Urmas Reiter
Kool: Tallinna Gustav Adolfi gümnaasium
Tähtkuju: kalad
Treeningud: kaks korda päevas Kalevi ujulas
Toetajad: Kalevi ujumiskool, Eesti ujumisliit, isa ja ema
Hobid: sõbrad ja kinos käimine
Lemmikfilm: “Breaveheart”
Lemmik TV saade: seriaal “Nip/Tuc”
Eeskuju: rootslanna Therese Alshammer
Saavutused: kahekordne juunioride EM-i pronksmedaliomanik
Eesti rekordid: 50 m rinnuli 31,24 (25 m basseinis), 50 m rinnuli 32,56 (50 m basseinis). Osaline 4 x 100 ja 4 x 50 vaba ning 4 x 50 ja 4 x 100 m rinnuliujumise rekordites.
Kaasaelajad
Juta-Tiia Mägi
Jane on ääretult tagasihoidlik tüdruk. See väljendub ka selles, et kui tal hästi läheb, siis ta ei hõiska edust, vaid peame ise välja uurima. Jane on sõbralik, kohusetundlik ja töökas. Klassis on teisigi tihedalt puudujaid, kuid Janel on alati kõik tehtud ja hinded väga head. Tema võistlustele me ei saa kaasa elada, sest need toimuvad välismaal või tundide ajal, kuid igal juhul hoiame end kursis.
