Jõusaali kuningale Juha Lanttole ei meeldi mängijate peale karjuda
Paljud ilmselt ei tea, et suurt rolli eestlaste välisklubisse siirdumisel on mänginud vähetuntud soomlane Juha Lantto. Ta on küll kaks viimast hooaega juhendanud Audentese meeskonda, kuid nii suurt avalikkuse tähelepanu kui Pärnu endisele kaasmaalasest peatreenerile Pasi Rautiole pole talle osaks saanud. Teenimatult, ütlevad mõned.
Just Lantto kangisaalikavad on tõstnud koondislaste jõunäitajad kui mitte maailma-, siis Euroopa tugeva keskmiku tasemele kindlasti. “Juha on jõusaalis kuningas! Ta valdab kõike pisidetailideni,” kuulutab Audentese ülikooli temporündaja Raimo Pajusalu.
Just Pajusalu ja Janis Sirelpuu jõunäitajaid peavad Lantto ja Rautio tipptasemele vastavateks. Soome koondisele ei tohiks Eesti enam füüsilise poole pealt alla jääda, kinnitavad nad.
“Võrkpall koosneb 90 protsenti jõutõstmisest. Teistes pallimängudes ei lähe jõudu nii palju vaja,” väidab Rautio. “Kui moodustada Eesti ja Soome ühiskoondis, kuuluksid eestlastest sinna temporündajad Sirelpuu ja Pajusalu ning diagonaalründaja Argo Meresaar.”
Lantto jääb kõige selle taustal tagasihoidlikuks. “Olen olnud treener klubides, kellel pole raha palgata eraldi füüsilise ettevalmistuse meest. Seetõttu olen pidanud ise endale asjad selgeks tegema,” selgitab ta.
Eelmisel suvel töötas Lantto lühikest aega Soome koondise teise treenerina. Aasta alguses palkas põhjanaabrite võrkpalliliit aga pea- ja abitreeneri Itaaliast ning Lanttole enam pakkumist ei tehtud. Mõne aja eest võttis ta kõhklematult vastu Eesti koondise kutse.
“Olin valiku ees, kas palgata jõutreeneriks Lantto või kellegi kergejõustiklaste seast. Valik langes Lanttole, sest mängijad on tema programmiga tuttavad ja ta on ka ise võrkpalliga seotud. Kui ta sobis Soome koondisele, siis miks ta ei peaks meile sobima?” küsib lühikest aega rahvusmeeskonda juhendanud Avo Keel.
Lantto vaid muigab, kui kuuleb nurinat jõutreeningute põhjustatud pallitunnetuse kadumisest. “Seda juttu kuulsin esmakordselt Eestis. Pallitunnetus on nagu jalgrattasõit – kui asi kord käpas, on seda võimatu unustada,” selgitab ta.
Mängija peab ise mõtlema
Üks asi, millest Lantto üldse aru ei saa, on treenerite karjumine mängijate peale.
“Karjudes hakkavad mehed minule mängima. Kuid nad peavad ise aru saama, mida peab võitmiseks tegema ja ise mõtlema hakkama. Ma ei mõista treenereid, kes karjuvad platsi ääres: läks-läks-läks. Kui meeskond teeb kaks korda päevas trenni, ei tohiks neil suhtumisega probleeme olla,” ütleb Lantto.
Varastati kaks mobiili ja rahakott
Lapimaal sündinud ja üles kasvanud Lantto kohanemine Eesti eluga ei sujunud tõrgeteta. Turvalises Kittilä külas nooruspõlve veetnud Lanttol varastati lühikese aja jooksul Tallinna vanalinnas taskust kaks mobiiltelefoni ja rahakott.
“Alles siis sai Lapimaa mees aru, kuidas peab Eestis elama. Omad asjad peab enda käes hoidma,” muigab ta nüüd. “Lapimaal võib autouksed lahti jätta ja isegi käima unustada ning hommikul on masin ikka sama koha peal.”
